2
Sõnum Niineve hävitamisest

1 Vaata, juba on mägede peal
 sõnumitooja jalad,
 tema kuulutab rahu.
 Pühitse, Juuda, oma pühi!
 Tasu oma tõotused!
 Sest iialgi enam ei tule
 su kallale nurjatu -
 ta hävitatakse sootuks.
 
 

2 Pillutaja tuleb su vastu.
 Ole valvel!
 Pea silmas teed!
 Kinnita vööd!
 Võta jõud hästi kokku!
 
 

3 Sest Issand taastab Jaakobi suuruse
 nagu Iisraeli suuruse,
 kuigi rüüstajad on rüüstanud neid
 ja on hävitanud nende võsud.
 
 

4 Tema kangelaste kilbid on punased,
 sõjamehed ise purpurpunaseis riideis;
 ta määratud päeval on sõjavankrid
 otsekui tõrvikute tuli
 ja ratsud on rahutud.
 

5 Vankrid kihutavad tänavail,
 tormavad turgudel sinna ja tänna;
 need paistavad tõrvikuina,
 sähvivad otsekui välgud.
 

6 Tema vägevad kutsutakse kokku:
 nad komistavad teel,
 nad tõttavad müürile,
 aga juba on püstitatud kaitsekatus.
 

7 Jõeväravad avatakse
 ja palee hakkab vankuma.
 

8 Kuninganna tõstetakse püsti, võetakse paljaks,
 viiakse ära.
 Tema teenijad halavad,
 häälitsevad nagu tuvid,
 taovad enestele vastu rinda.
 

9 Niineve on nagu veetiik,
 mille veed voolavad ära.
 „Pidage! Seiske!”
 Aga keegi ei pöördu tagasi.
 

10 Riisuge hõbedat, riisuge kulda!
 Varandust on otsatult!
 Võtke enestele kandam
 kõigist kalleist asjust!
 

11 Tühjus, lagedus ja häving!
 Julgus kaob, põlved võbisevad,
 kõigis niudeis on värin
 ja kõik palged õhetavad.
 

12 Kus on nüüd lõvide pesapaik
 ja noorte lõvide söödamaa,
 kuhu lõvi sai pugeda
 ja kus viibis lõvikutsikas,
 ilma et keegi neid oleks peletanud?
 

13 Kus on lõvi, kes murdis
 oma kutsikate tarviduseks
 ja kägistas emalõvide jaoks,
 kes täitis oma urkad saagiga
 ja pesapaigad sellega, mis ta murdis?
 

Niineve täielik häving
14 Vaata, ma tulen sulle kallale,
 ütleb vägede Issand,
 ja ma põletan su sõjavankrid suitsuks,
 mõõk hävitab su noored lõvid.
 Ma lõpetan maa pealt su röövteo
 ja enam ei kosta su käskjalgade hääl.
 
 

 «  eelmine  1 , 2 , 3  järgmine  »