3
Lootus Jumala halastusele

1 Mina olen mees, kes nägi viletsust
 tema nuhtluse nuudi all.
 

2 Ta ajas mind ja pani mind käima
 pimeduses, mitte valguses.
 

3 Tõesti, ta pööras oma käe minu vastu
 ja tõstab seda minu vastu iga päev.
 

4 Ta kulutas mu liha ja naha,
 ta murdis mu luud.
 

5 Ta ehitas mu vastu kindluse
 ja ümbritses mind kibeduse ning vaevaga.
 

6 Ta pani mu istuma pimedusse
 nagu need, kes on ammu surnud.
 

7 Ta tegi mu ümber müüri ja ma ei pääse välja,
 ta pani mind raskeisse ahelaisse.
 

8 Kuigi ma hüüan ja karjun appi,
 summutab tema mu palved.
 

9 Ta tegi mu teele tahutud kividest müüri,
 rikkus mu teerajad.
 

10 Ta on mulle varitsevaks karuks,
 peidus olevaks lõviks.
 

11 Ta paiskas segi mu teed,
 kiskus mind lõhki, tegi mu lagedaks.
 

12 Ta tõmbas oma ammu vinna
 ja pani mind oma nooltele märgiks.
 

13 Ta laskis oma nooled
 mu neerudesse.
 

14 Ma olen kogu oma rahva naeruks,
 nende igapäevaseks pilkelauluks.
 

15 Ta toitis mind kibedate taimedega,
 jootis mind koirohuga.
 

16 Ta vajutas mu põrmu,
 laskis mu hambad kuluda sõmeras.
 

17 Jah, sina tõukasid mu hinge rahupõlvest välja,
 ma olen unustanud, mis on õnn.
 

18 Ma ütlen: Kadunud on mu jõud
 ja mu lootus Issanda peale.
 

19 Mõtle mu viletsusele ja kodutusele,
 koirohule ja mürgile!
 

20 Sina küll mõtled sellele,
 et mu hing on rõhutud.
 
 

21 Seda võtan ma südamesse,
 sellepärast loodan ma veel:
 

22 see on Issanda suur heldus,
 et me pole otsa saanud,
 sest tema halastused pole lõppenud:
 

23 need on igal hommikul uued -
 sinu ustavus on suur!
 

24 Issand on mu osa, ütleb mu hing,
 seepärast loodan ma tema peale.
 

25 Issand on hea neile, kes teda ootavad,
 hingele, kes teda otsib.
 

26 Hea on oodata kannatlikult
 Issanda päästet.
 

27 Hea on mehele,
 kui ta kannab iket oma nooruses.
 

28 Ta istugu üksi ja vakka,
 kui see on pandud ta peale!
 

29 Ta pistku oma suu põrmu -
 võib-olla on veel lootust!
 

30 Ta andku oma põsk sellele, kes teda lööb,
 et ta oleks küllalt teotatud!
 

31 Sest Issand ei tõuka ära igaveseks. 
32 Kui ta on kurvastanud,
 siis ta ka halastab
 oma suure helduse pärast.
 

33 Sest ta ei alanda ega kurvasta
 inimlapsi mitte südamest.
 

34 Kui jalge alla tallatakse
 kõik vangid maal,
 

35 kui väänatakse mehe õigust
 Kõigekõrgema palge ees,
 

36 kui inimesele tehakse ülekohut tema riiuasjas -
 kas Issand seda ei näe?
 

37 Kes ütleb, et midagi sünnib,
 ilma et Issand oleks seda käskinud?
 

38 Eks tule Kõigekõrgema suust
 niihästi kuri kui hea?
 

39 Miks inimesed elus nurisevad?
 Igaüks nurisegu omaenese patu pärast!
 
 

40 Uurigem ja proovigem oma teid
 ja pöördugem tagasi Issanda juurde!
 

41 Tõstkem oma südamed ja käed
 Jumala poole taevas!
 

42 Me oleme üleastujad ja vastuhakkajad,
 sina ei andnudki meile andeks.
 

43 Sa oled peitunud vihasse,
 oled meid jälitanud, armuta surmanud.
 

44 Sa oled peitunud pilvesse,
 et palved ei pääseks läbi.
 

45 Sa oled teinud meid pühkmeiks
 ja jätisteks rahvaste seas.
 

46 Kõik meie vaenlased ajavad oma suu
 ammuli meie vastu.
 

47 Meile on tulnud hirm ja haud,
 hävitus ja hukkumine.
 

48 Veeojad voolavad mu silmist
 mu rahva tütre hävingu pärast.
 

49 Mu silmad voolavad lakkamatult,
 pisaratel ei ole pidamist,
 

50 kuni Issand vaatab taevast alla
 ja näeb.
 

51 Mu silm teeb mu hingele valu
 kõigi mu linna tütarde pärast.
 
 

52 Tõesti, nagu lindu küttisid mind need,
 kes põhjuseta on mu vaenlased.
 

53 Nad tahtsid mu elu kustutada kaevus
 ja pildusid mu peale kive.
 

54 Vesi tõusis mul üle pea,
 ma ütlesin: „Nüüd olen kadunud!”
 

55 Ma hüüdsin su nime, Issand,
 sügavaimast kaevust.
 
 

56 Sina kuulsid mu hüüdu:
 „Ära peida oma kõrva mu appihüüde eest,
 et saaksin kergendust!”
 

57 Sa olid ligi, kui ma sind hüüdsin,
 sa ütlesid: „Ära karda!”
 

58 Sina, Issand, seletad mu hinge riiuasja,
 sina lunastad mu elu.
 

59 Sina, Issand, näed mu rõhumist,
 mõista mulle õigust!
 

60 Sina näed kogu nende kättemaksu,
 kõiki nende kavatsusi mu vastu.
 

61 Sina kuuled nende laimamist, Issand,
 kõiki nende kavatsusi minu vastu.
 

62 Mu vastaste huuled ja nende pomin
 on mu vastu iga päev.
 

63 Vaata, kas nad istuvad või tõusevad -
 mina olen nende pilkelaul.
 

64 Maksa neile kätte, Issand,
 nende kätetööd mööda!
 

65 Anna neile paadunud süda,
 tulgu su sajatus nende peale!
 

66 Aja neid taga raevus
 ja hävita nad Issanda taeva alt!
 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5  järgmine  »