12
Abipalve libekeelsete vastu

1 Laulujuhatajale: kaheksandal helil; Taaveti laul.
  

2 Päästa, Issand,
 sest vagad on lõppenud
 ja ustavad on otsa saanud
 inimlaste seast!
 

3 Nemad räägivad tühja üksteisega,
 räägivad libedate huultega,
 kahepaikse südamega.
 
 

4 Hävitagu Issand
 kõik libedad huuled,
 keeled, mis räägivad kõrke asju,
 

5 kes ütlevad:
 „Oma keele tõttu me oleme tugevad,
 meie huuled on meie võimuses,
 kes on meile isandaks?”
 
 

6 „Viletsate rõhumise,
 vaeste ägamise pärast
 tõusen ma nüüd üles,”
 ütleb Issand,
 „ma toon pääste sellele,
 kes hingeldab.”
 
 

7 Issanda kõned on puhtad kõned,
 need on hõbe,
 mis savist ahjus sulatatud
 ja seitsmekordselt puhastatud.
 

8 Sina, Issand, kaitsed neid;
 sa hoiad neid igavesti
 selle põlve rahva eest.
 

9 Õelad käivad toredasti ringi,
 kui nurjatus inimlastes ennast ülendab.
 

 «  eelmine  7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16  järgmine  »