137
Nutulaul Paabeli vangipõlves

1 Paabeli jõgede kaldail,
 seal me istusime ja nutsime,
 kui mõtlesime Siionile.
 

2 Remmelgate otsa, mis seal olid,
 me riputasime oma kandled.
 

3 Sest seal küsisid meilt
 meie vangiviijad laulu sõnu
 ja meie piinajad rõõmulaule:
 „Laulge meile Siioni laule!”
 
 

4 Kuidas me võime laulda
 Issanda laulu võõral pinnal?
 

5 Kui ma sind unustan, Jeruusalemm,
 siis ununegu mu parem käsi!
 

6 Jäägu mu keel kinni suulae külge,
 kui ma sinule ei mõtleks,
 kui ma ei paneks Jeruusalemma
 oma ülemaks rõõmuks!
 
 

7 Tuleta meelde, Issand,
 Jeruusalemma hukatuse päeva
 Edomi laste vastu, kes ütlesid:
 „Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha,
 mis on temas!”
 

8 Paabeli tütar, sa laastatav!
 Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda,
 kuidas sa meile oled teinud.
 

9 Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed
 ja rabab nad vastu kaljut.
 

 «  eelmine  132 , 133 , 134 , 135 , 136 , 137 , 138 , 139 , 140 , 141  järgmine  »