14
Inimeste jumalatus ja meeletus

1 Laulujuhatajale: Taaveti laul.
 Meeletu ütleb oma südames:
 „Jumalat ei ole!”
 Nad talitavad riivatult ja jõledasti,
 ei ole kedagi, kes head teeb.
 

2 Issand vaatab taevast inimlaste peale,
 et näha, kas on mõistlikku,
 kedagi, kes otsib Jumalat.
 

3 Kõik nad on taganenud,
 üheskoos on nad läinud raisku;
 ei ole kedagi, kes head teeb,
 mitte ühtainustki.
 
 

4 Kas seda siis ei mõista need,
 kes teevad nurjatust,
 kes söövad mu rahvast,
 nagu süüakse leiba?
 Issanda poole nad ei hüüa.
 

5 Seal valdab neid hirm,
 sest Jumal on õigete sugupõlve seas.
 

6 Viletsa nõu te saadate häbisse,
 aga Issand on ta varjupaik.
 
 

7 Oh, et Iisraelile tuleks pääste Siionist!
 Kui Issand oma rahva vangipõlve pöörab,
 siis hakkab Jaakob ilutsema,
 Iisrael saab rõõmsaks.
 

 «  eelmine  9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18  järgmine  »