19
Jumal ilmutab end looduses ja sõnas

1 Laulujuhatajale: Taaveti laul.
  

2 Taevad jutustavad Jumala au
 ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd.
 

3 Päev peab päevale kõnet
 ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.
 

4 Ei ole see kõne ega sõnad,
 mille hääl ei kostaks.
 

5 Üle kogu ilmamaa käib nende kõla,
 maailma otsani nende sõna;
 neisse on ta püstitanud telgi päikesele.
 

6 Ja tema tuleb välja nagu peig oma kambrist,
 ta on rõõmus nagu kangelane jooksmas oma rada.
 

7 Taeva äärel on ta lähtekoht
 ja selle teisel äärel on ta pöördepunkt,
 nõnda et midagi ei jää varjule
 ta kuumuse eest.
 
 

8 Issanda Seadus on laitmatu,
 see kosutab hinge;
 Issanda tunnistus on ustav,
 see teeb kohtlase targaks.
 

9 Issanda korraldused on õiglased,
 need rõõmustavad südant;
 Issanda käsk on selge,
 see valgustab silmi.
 

10 Issanda kartus on puhas,
 see püsib igavesti;
 Issanda seadused on tõde,
 need on kõik õiged;
 

11 need on ihaldatavamad kui kuld
 ja kui palju selget kulda,
 ja need on magusamad kui mesi
 ja kui kärjemesi.
 

12 Ka sinu sulasele on need hoiatuseks,
 nende pidamine toob suure palga.
 
 

13 Eksimused - kes neid märkab?
 Salajastest pattudest mõista mind vabaks!
 

14 Ka ülbete pattude eest
 hoia oma sulast;
 ärgu need valitsegu mind!
 Siis ma olen laitmatu
 ja olen vaba paljudest üleastumistest.
 

15 Olgu sulle meelepärased mu suu kõned
 ja mu südame mõtlemised sinu ees,
 Issand, mu kalju ja mu lunastaja!
 

 «  eelmine  14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22 , 23  järgmine  »