30
Tänu surmast päästmise eest

1 Taaveti laul; templi pühitsemise lauluviis.
  

2 Sind, Issand, ma ülistan,
 sest sa oled mind toonud välja hädast
 ega ole lasknud mu vaenlasi
 rõõmutseda minu pärast.
 

3 Issand, mu Jumal,
 ma kisendasin su poole
 ja sa tegid mu terveks.
 

4 Issand, sina tõid mu hinge
 välja surmavallast,
 sa elustasid mind nende hulgast,
 kes lähevad alla hauda.
 

5 Laulge kiitust Issandale,
 teie, tema vagad,
 ja ülistage tema püha mälestust!
 

6 Sest tema viha kestab silmapilgu,
 aga ta lahkus kogu eluaja;
 õhtul jääb nutt varaks,
 kuid hommikul on hõiskamine.
 
 

7 Aga ma mõtlesin heas põlves olles:
 Mina ei kõigu iialgi!
 

8 Issand, sina tegid oma heas meeles
 kindlaks minu kui mäe,
 kuid sa peitsid oma palge
 ja ma tundsin hirmu.
 

9 Issand, sinu poole ma hüüdsin
 ja oma Issandat ma anusin:
 

10 „Mis kasu on mu verest,
 kui ma lähen hauda?
 Kas põrm hakkab sind tänama?
 Kas ta kuulutab sinu ustavust?
 

11 Kuule, Issand, ja ole mulle armuline;
 ole, Issand, minu aitaja!”
 

12 Sina muutsid mu kaebuse
 mulle ringtantsuks;
 sa vallandasid kotiriide mu seljast
 ja panid rõõmu mulle vööks,
 

13 et mu hing laulaks sulle kiitust
 ega vaikiks.
 Issand, mu Jumal,
 ma tahan sind tänada igavesti!
 

 «  eelmine  25 , 26 , 27 , 28 , 29 , 30 , 31 , 32 , 33 , 34  järgmine  »