62
Jumal on ainus varjupaik

1 Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Taaveti laul.
  

2 Üksnes Jumala juures on mu hing vait,
 tema käest tuleb mulle pääste.
 

3 Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste,
 mu kindel varjupaik,
 et ma sugugi ei kõigu.
 

4 Kaua te kipute ühe mehe kallale
 ja lõhute kõik teda,
 nagu oleks ta väljavajunud sein
 või mahavarisenud müür?
 

5 Nemad vaid peavad nõu,
 kuidas teda maha paisata tema kõrgusest;
 valest on neil hea meel.
 Oma suuga nad õnnistavad,
 aga oma südames nad neavad.
 Sela.
 

6 Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait,
 sest temalt tuleb, mida ma ootan!
 

7 Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste,
 mu kindel varjupaik, et ma ei kõigu.
 

8 Jumala käes on mu pääste ja mu au;
 mu jõu kalju, mu pelgupaik on Jumalas.
 

9 Lootke tema peale igal ajal, rahvas;
 valage välja oma südamed tema ette:
 Jumal on meile pelgupaigaks! Sela.
 

10 Ainult tuuleõhk on inimlapsed,
 paljas vale on mehepojad;
 kaalule pandult on nemad kõik
 ühtekokku kergemad kui tuuleõhk.
 

11 Ärge pange oma lootust
 vale ja riisumise peale,
 ärge lootke tühja;
 kui jõukus kasvab,
 siis ärge pange seda mikski!
 

12 Kord on Jumal rääkinud;
 kaks korda ma olen seda kuulnud,
 et Jumalal on vägi,
 

13 ja et sinul, Issand, on heldus;
 sest sa tasud igaühele ta tegusid mööda.
 

 «  eelmine  57 , 58 , 59 , 60 , 61 , 62 , 63 , 64 , 65 , 66  järgmine  »