69
Ahastushüüd Jumala poole

1 Laulujuhatajale: viisil „Liiliad”; Taaveti laul.
  

2 Päästa mind, Jumal,
 sest veed tõusevad mu hinge hukutama!
 

3 Ma olen vajunud sügavasse,
 põhjatusse mutta,
 mul pole jalgealust.
 Ma olen sattunud vee sügavusse
 ning voolas vesi uputab mu.
 

4 Ma olen väsinud hüüdmast,
 mu kurk on kähe,
 mu silmad on väsinud,
 oodates oma Jumalat.
 

5 Neid, kes mind asjata vihkavad,
 on enam kui juuksekarvu mu peas;
 vägevaks on saanud mu hävitajad,
 kes on ilmaaegu mu vaenlased.
 Mida ma pole riisunud,
 pean ma tasuma.
 

6 Sina, Jumal, tunned mu meeletust,
 ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.
 

7 Ärgu sattugu minu pärast häbisse need,
 kes ootavad sind, Issand, Issand Sebaot;
 ärgu laimatagu minu pärast neid,
 kes sind otsivad, Iisraeli Jumal!
 

8 Sest sinu pärast ma kannatan teotust,
 mu palet katab häbistus.
 

9 Olen saanud oma vendadele võhivõõraks
 ja tundmatuks oma ema lastele.
 

10 Sest püha viha su koja pärast
 on mind ära söönud,
 ja nende teotamised, kes sind teotavad,
 on langenud minu peale.
 

11 Ma olen nutnud
 ja mu hing on paastunud,
 kuid see on saanud mulle teotuseks.
 

12 Ma riietusin kotiriidesse,
 kuid ma sain neile pilkesõnaks.
 

13 Väravasuus istujad lobisevad minust
 ja pillil laulavad minust õllejoojad.
 
 

14 Aga mina palvetan sinu poole, Issand,
 sulle meelepärasel ajal, oh Jumal.
 Oma suurest heldusest vasta mulle,
 oma ustava abiga päästa mind!
 

15 Kisu mind välja porist,
 et ma sisse ei vajuks,
 et ma pääseksin oma vihkajate eest
 ja vete sügavusest!
 

16 Ära lase voolast vett mind uputada
 ega sügavust mind neelata,
 ja ärgu sulgegu kaev oma suud minu üle!
 

17 Vasta mulle, Issand,
 sest hea on sinu heldus;
 pöördu minu poole
 oma rohket halastust mööda
 

18 ja ära peida oma palet
 oma sulase eest,
 sest ma olen kitsikuses;
 kuule mind pea!
 

19 Tule ligi mu hingele,
 lunasta tema;
 vabasta mind
 mu vaenlaste pärast!
 

20 Sina tead mu teotust
 ja mu häbi ja mu laimu,
 kõik mu vastased on su ees.
 

21 Teotus on murdnud mu südame,
 ma olen haigeks jäänud;
 ma ootasin kaastunnet,
 kuid seda ei olnud,
 ja trööstijaid,
 kuid neid ma ei leidnud.
 

22 Vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu
 ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.
 
 

23 Nende laud saagu püüniseks nende ees
 ja heaolu silmuseks!
 

24 Nende silmad saagu pimedaks,
 et nad ei näeks,
 ja pane nende niuded
 alaliselt vankuma!
 

25 Vala välja oma meelepaha nende peale
 ja su vihaleek tabagu neid!
 

26 Nende telklaager saagu lagedaks;
 ärgu olgu nende telkides elanikke!
 

27 Sest nad jälitavad seda,
 keda sina oled löönud,
 ja jutustavad nende valust,
 keda sina oled haavanud.
 

28 Lisa neile süütegu süüteo peale,
 ärgu nad jõudku sinu õiglusesse!
 

29 Kustutatagu nad maha eluraamatust
 ja ärgu pandagu neid kirja koos õigetega!
 
 

30 Aga mina olen vilets ja täis valu.
 Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!
 

31 Ma kiidan lauluga Jumala nime
 ja tänulauluga ma ülistan teda.
 

32 See on Issandale meeldivam kui härg,
 kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.
 
 

33 Viletsad näevad seda ja rõõmustavad;
 teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.
 

34 Sest Issand kuuleb vaeseid
 ega pea halvaks oma vange.
 

35 Kiitku teda taevas ja maa,
 meri ja kõik, mis seal liigub!
 

36 Sest Jumal tahab päästa Siioni
 ja uuesti ehitada Juuda linnad,
 et nad asuksid sinna elama
 ja päriksid selle.
 

37 Ja tema sulaste järeltulev sugu
 peab selle saama pärandiks,
 ja need, kes armastavad tema nime,
 asuvad sinna elama.
 

 «  eelmine  64 , 65 , 66 , 67 , 68 , 69 , 70 , 71 , 72 , 73  järgmine  »