71
Palve vanaduse saabudes

1 Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika,
 ära lase mind iialgi jääda häbisse!
 

2 Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest
 ja vabasta mind;
 pööra oma kõrv mu poole
 ja päästa mind!
 

3 Ole mulle kaitsjaks kaljuks,
 kuhu ma aina saan minna!
 Sina oled käskinud mind päästa,
 sest sina oled mu kalju
 ja mu mäelinnus.
 

4 Mu Jumal, vabasta mind õela käest
 ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust!
 

5 Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal.
 Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
 

6 Sinule ma olen toetunud sündimisest,
 sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates,
 sinule kõlab aina mu kiitus.
 

7 Ma olen saanud paljudele imeasjaks,
 kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.
 

8 Minu suu on täis sinu kiitust
 ja su ülevust kogu päeva.
 
 

9 Ära heida mind ära mu vanas eas,
 ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!
 

10 Sest mu vaenlased räägivad mu vastu,
 ja kes varitsevad mu hinge,
 peavad üheskoos nõu
 

11 ning ütlevad: „Jumal on tema hüljanud,
 jälitage teda ning võtke ta kinni,
 sest ei ole, kes ta ära kisuks meie käest!”
 

12 Oh Jumal, ära ole minust kaugel,
 mu Jumal, tõtta mulle appi!
 

13 Jäägu häbisse ja hukkugu
 minu hinge vastased;
 olgu häbistusse ja teotusse mähitud need,
 kes otsivad minu õnnetust!
 

14 Aga mina ootan alati
 ja suurendan kogu su kiidetavust.
 

15 Mu suu peab jutustama sinu õiglusest
 ja su päästetegudest kogu päeva,
 sest ma ei tea nende arvu.
 

16 Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega,
 ma tunnistan üksnes sinu õiglust.
 

17 Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east,
 ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.
 

18 Ära siis jäta mind maha, Jumal,
 kui ma lähen vanaks ja halliks,
 kuni ma kuulutan sinu käsivart
 praegusele põlvele
 ja su vägevust
 kõigile järeltulijaile!
 

19 Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal,
 kes oled suuri asju teinud.
 Jumal, kes on nagu sina?
 

20 Sina, kes mind oled lasknud näha
 palju kitsikusi ja õnnetusi,
 teed mind jälle elavaks
 ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest.
 

21 Kasvata mu suurust
 ja pöördu jälle mind trööstima!
 
 

22 Ma tahan sind tänada ka naablimänguga
 sinu ustavuse eest, mu Jumal!
 Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt,
 sa Iisraeli Püha!
 

23 Mu huuled hõiskavad,
 kui ma sulle lauldes mängin,
 samuti mu hing, mille sa oled lunastanud.
 

24 Minu keelgi kõneleb kogu päeva
 sinu õiglusest,
 sest juba häbenesid ja kohmetusid,
 kes otsisid mu õnnetust.
 

 «  eelmine  66 , 67 , 68 , 69 , 70 , 71 , 72 , 73 , 74 , 75  järgmine  »