73
Õelate saatus

1 Aasafi laul.
 Jumal on tõesti hea Iisraelile,
 nendele, kes on puhtad südamelt.
 

2 Aga mina -
 minu jalad oleksid peaaegu komistanud,
 mu sammud oleksid kohe libisenud.
 

3 Sest ma kadestasin hooplejaid,
 kui ma nägin õelate head käekäiku.
 

4 Sest neil ei ole piinu surmani
 ja nende keha on lihav.
 

5 Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud
 ja neid ei lööda nagu muid inimesi.
 

6 Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks,
 vägivald katab neid nagu ülikond.
 

7 Nende silmad on pungis lihavusest
 ja süda keeb üle kurjadest mõtetest.
 

8 Oma kurjuses nad irvitavad
 ja kõnelevad valet,
 nad räägivad kõrgilt.
 

9 Nad tõstavad oma suu taevani
 ja nende keel käib üle maa.
 

10 Sellepärast pöördub ta rahvas nende poole
 ja nad rüüpavad nende sõnavalingut.
 

11 Ja nad ütlevad:
 „Kuidas Jumal võib seda tunda
 ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?”
 

12 Vaata, niisugused on õelad:
 nad elavad alati rahulikult
 ja koguvad jõukust.
 
 

13 Päris asjata
 olen ma hoidnud oma südame puhta
 ja olen süütuses pesnud oma käsi;
 

14 ma olen olnud löödud kogu päeva
 ja mind on nuheldud igal hommikul.
 

15 Kui ma oleksin mõtelnud:
 Ma tahan kõnelda nõnda nagu nemad;
 vaata, siis ma oleksin petnud sinu laste sugu.
 

16 Ma hakkasin mõtisklema,
 et sellest aru saada,
 kuid see oli mu meelest vaev,
 

17 kuni ma sisenesin Jumala pühadesse paikadesse
 ja mõistsin nende otsa.
 
 

18 Tõesti, sina asetad nad libedale
 ja sa langetad nad rusuks.
 

19 Kuidas nad said jubeduseks silmapilguga!
 Nad saavad otsa, lõpevad ära ehmatusega.
 

20 Nõnda nagu unenägu kaob pärast ärkamist,
 nõnda sina, Issand,
 ei hooli tõustes nende varjukujudest.
 

21 Kui mu süda oli täis kibedust
 ja mu neerudes olid pisted,
 

22 siis ma olin sõge
 ega teadnud midagi;
 ma olin nagu loom su ees.
 

23 Ometi jään ma ikka sinu juurde;
 sa oled haaranud kinni mu paremast käest.
 

24 Oma nõuga juhatad sa mind
 ja võtad mind viimaks vastu ausse.
 

25 Kes on mul muu taevas kui sina?
 Sest sinuga koos olles ei meelita mind
 miski maa peal.
 

26 Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka,
 siiski oled sina, Jumal,
 mu südame kalju ja mu osa igavesti.
 

27 Sest vaata, kes sinust eemalduvad,
 need hukkuvad;
 sa hävitad kõik,
 kes reetlikult sinust loobuvad.
 

28 Aga minu õnn on,
 et ma olen Jumalale ligi;
 Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse,
 et jutustada kõiki sinu tegusid.
 

 «  eelmine  68 , 69 , 70 , 71 , 72 , 73 , 74 , 75 , 76 , 77  järgmine  »