88
Palve surmahädas

1 Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil
 laulda; esralase Heemani õpetuslaul.
  

2 Issand, mu pääste Jumal,
 päeval ma kisendan,
 öösel ma olen sinu ees.
 

3 Tulgu mu palve sinu ette,
 pööra oma kõrv mu halisemise poole!
 

4 Sest mu hing on täis õnnetust
 ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
 

5 Mind arvatakse nende liiki,
 kes lähevad alla hauda;
 ma olen nagu mees,
 kellel ei ole rammu!
 

6 Olen valla lastud surnute juurde,
 just nagu mahalöödud,
 kes lebavad hauas,
 keda sa enam ei meenuta,
 kes sinu käest on lõigatud ära.
 

7 Sina oled mind pannud
 kõige sügavamasse hauda,
 pimedasse paika,
 suurtesse sügavustesse.
 

8 Su vihaleek lasub mu peal,
 ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela.
 

9 Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale
 ja oled mind teinud neile jäleduseks,
 ma olen kinni ega pääse välja.
 

10 Mu silmad on otsa jäänud
 mu viletsuse pärast;
 sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva,
 ma laotan välja oma käed sinu poole.
 
 

11 Kas sina teed imet surnutele?
 Või tõusevad kadunud üles sind kiitma?
 Sela.
 

12 Kas jutustatakse hauas sinu heldusest,
 kadupaigas sinu ustavusest?
 

13 Kas tuntakse pimeduses sinu imetöid
 ja su õiglust unustusemaal?
 
 

14 Aga mina hüüan sind appi, Issand!
 Ja mu palve jõuab vara su ette.
 

15 Miks sina, Issand, heidad ära mu hinge
 ja paned oma palge mu eest varjule?
 

16 Ma olen vilets ja vaagun hinge
 oma noorusest alates,
 ma kannan su ränki lööke,
 olen nõutu.
 

17 Sinu vihaleegid käivad mu üle,
 su rängad löögid muserdavad mind;
 

18 need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev,
 need tiirlevad mu ümber üheskoos.
 

19 Sa oled minust eemale ajanud
 mu armastajad ja mu sõbrad;
 mu tuttavaks on pimedus.
 

 «  eelmine  83 , 84 , 85 , 86 , 87 , 88 , 89 , 90 , 91 , 92  järgmine  »