89
Jumala leping Taavetiga

1 Esralase Eetani õpetuslaul.
  

2 Ma laulan Issanda heldusest igavesti,
 ma kuulutan oma suuga su ustavust põlvest põlve.
 

3 Sest ma ütlen:
 Igaveseks sa ehitasid helduse,
 taevastesse sa rajasid oma ustavuse.
 

4 „Ma olen teinud lepingu oma valituga,
 ma olen oma sulasele Taavetile vandunud:
 

5 Ma kinnitan su soo igaveseks
 ja ehitan su aujärje põlvest põlve.” Sela.
 
 

6 Ja taevad tunnistavad su imetegusid, Issand,
 ja sinu ustavust pühade koguduses.
 

7 Sest kes on pilvedes Issanda taoline?
 Kes on Issanda sarnane Jumala laste seas?
 

8 Jumal on kohutav pühade salajases kogus,
 ja ta on kardetav üle kõikide,
 kes teda ümbritsevad.
 

9 Issand, vägede Jumal,
 kes on nii võimas kui sina, Issand?
 Ja sinu ustavus on sinu ümber.
 

10 Sina valitsed mere uhkust;
 kui ta oma lained tõstab,
 vaigistad sina need.
 

11 Sina purustasid Rahabi nagu mahalöödu;
 oma vägeva käsivarrega sa pillutasid laiali
 oma vaenlased.
 

12 Sinu oma on taevas
 ja sinu on ka maa;
 maailmale ja kõigele,
 mis seda täidab,
 oled sina rajanud aluse.
 

13 Põhja ja lõuna oled sina loonud;
 Taabor ja Hermon laulavad hõisates
 sinu nimele.
 

14 Sinul on vägev käsivars,
 tugev on sinu käsi,
 kõrge su parem käsi.
 

15 Õigus ja õiglus on su aujärje alus;
 heldus ja ustavus käivad su palge ees.
 
 

16 Õnnis on rahvas,
 kes tunneb püha hõiskamist;
 nad käivad sinu palge valguses,
 Issand.
 

17 Sinu nimest rõõmutsevad nad iga päev,
 ja sinu õigluses nad ülendatakse.
 

18 Sest sina oled nende tugevuse ilu,
 ja sinu hea meele pärast
 tõstetakse meie sarv kõrgele.
 

19 Sest Issanda hoolel on meie kilp,
 ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas.
 
 

20 Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega
 ning ütlesid:
 „Ma olen pannud abi sangari kätte,
 ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast.
 

21 Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase,
 oma püha õliga olen ma tema võidnud.
 

22 Teda toetab mu käsi kõvasti
 ja mu käsivars tugevdab teda.
 

23 Vaenlane ei saa teda üllatada
 ega ülekohtune inimene teda maha rõhuda,
 

24 vaid mina taon puruks ta vaenlased ta eest
 ja löön maha tema vihkajad.
 

25 Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga,
 ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes.
 

26 Ja ma panen tema käe mere peale
 ja ta parema käe jõgede peale.
 

27 Tema hüüab mind:
 Sina oled minu Isa, mu Jumal,
 mu päästekalju!
 

28 Ent mina teen ta esmasündinuks
 ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa.
 

29 Ma hoian oma helduse temale igavesti
 ja mu leping temaga jääb püsima.
 

30 Ma sean tema soo igaveseks
 ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.
 

31 Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse
 ega käi mu määruste järgi,
 

32 kui nad teotavad mu korraldusi
 ega pea mu käske,
 

33 siis ma küll nuhtlen
 nende üleastumisi vitsaga
 ja nende pahategusid hoopidega,
 

34 kuid oma heldust ma ei tühista
 ega tee valeks oma ustavust.
 

35 Ma ei riku oma lepingut
 ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt.
 

36 Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures;
 tõesti, ma ei valeta Taavetile.
 

37 Tema sugu püsib igavesti
 ja tema aujärg nagu päike minu ees;
 

38 nagu kuu peab ta jääma igavesti kindlaks
 ja nagu ustav tunnistaja pilvedes!” Sela.
 
 

39 Ja ometi oled sa tema
 ära tõuganud ja ära põlanud,
 sa oled saanud täis raevu
 oma võitud mehe vastu.
 

40 Sa oled tühistanud oma sulase lepingu,
 sa oled maani häbistanud tema krooni.
 

41 Sa oled kiskunud maha kõik tema müürid,
 sa oled tema kindlused teinud varemeiks.
 

42 Kõik, kes seda teed mööda käivad, rüüstavad teda,
 ta on saanud teotuseks oma naabritele.
 

43 Sa oled suureks tõstnud tema rõhujate parema käe,
 sa oled rõõmustanud kõiki tema vaenlasi.
 

44 Sa oled tagasi pööranud ka tema mõõgatera
 ega ole teda püsti hoidnud sõjas.
 

45 Sa oled lõpetanud tema hiilguse
 ja oled lükanud maha tema aujärje.
 

46 Sa oled lühendanud tema nooruspäevi
 ja oled katnud teda häbiga. Sela.
 
 

47 Kui kaua sa, Issand, peidad ennast?
 Kui kaua su viha peab leegitsema nagu tuli?
 

48 Mõtle, kui lühike on mu eluiga!
 Kui tühisteks sa oled loonud kõik inimlapsed!
 

49 Kus on inimene, kes jääb elama ega näe surma,
 kes päästab oma elu surmavalla käest? Sela.
 

50 Kus on su endised heldused, Issand,
 mis sa vandusid Taavetile oma ustavuses?
 

51 Mõtle, Issand, oma sulase teotusele
 kõigi suurte rahvaste poolt,
 mida ma kannan oma põues,
 

52 millega sinu vaenlased sind, Issand, teotavad,
 kui nad teotavad su võitud mehe jälgi!
 

53 Tänu olgu Issandale igavesti!
 Aamen ja aamen!
 

 «  eelmine  84 , 85 , 86 , 87 , 88 , 89 , 90 , 91 , 92 , 93  järgmine  »