1
Jumala kohus Juuda üle

1 Issanda sõna, mis tuli Sefanjale, Kuusi pojale, kes oli Gedalja
 poeg, kes oli Amarja poeg, kes oli Hiskija poeg, Juuda kuninga
 Joosija, Aamoni poja päevil:
  

2 „Ma võtan maapinnalt kõik sootuks ära,
 ütleb Issand.
 

3 Ma võtan inimesed ja loomad,
 võtan taeva linnud ja mere kalad;
 ma panen õelad komistama
 ja hävitan inimesed maapinnalt,
 ütleb Issand.
 

4 Ma sirutan oma käe Juuda vastu
 ja kõigi Jeruusalemma elanike vastu;
 ma hävitan sellest paigast Baali jäänused,
 ebajumalapappide nimed koos preestritega
 

5 ja need, kes katustel
 kummardavad taevaväge,
 ja need, kes kummardavad Issandat
 ning vannuvad tema juures,
 aga vannuvad ka Milkomi juures,
 

6 ja need, kes on taganenud Issanda järelt,
 kes ei otsi Issandat ega nõua teda.
 
 

7 Olge tasa Issanda Jumala ees!
 Sest Issanda päev on ligidal,
 sest Issand on korraldanud tapaohvri,
 on pühitsenud oma külalised.
 

8 Ja Issanda tapaohvri päeval
 nuhtlen ma vürste ja kuningapoegi
 ja kõiki, kes panevad selga
 võõramaised riided.
 

9 Ja ma nuhtlen sel päeval kõiki,
 kes ronivad lävele,
 kes täidavad oma isanda koja
 vägivalla ja pettusega.
 
 

10 Ja sel päeval, ütleb Issand,
 kostab hädakisa Kalaväravast,
 ulgumine Uuslinnast
 ja vali kärgatus küngastelt.
 

11 Ulguge, Uhmri elanikud,
 sest kõik kaubitsejad tapetakse,
 kõik hõbedavaagijad hävitatakse!
 
 

12 Ja sel ajal sünnib:
 ma otsin lampidega Jeruusalemma läbi
 ja karistan neid,
 kes tukuvad oma põhjapärmil,
 kes ütlevad oma südames:
 „Issand ei tee ei head ega kurja!”
 

13 Nende varandus riisutakse
 ja nende kojad jäävad tühjaks.
 Kuigi nad ehitavad kodasid,
 ei ela neis nemad
 ja kuigi nad istutavad viinamägesid,
 ei joo neist veini nemad.
 

14 Ligidal on Issanda suur päev,
 see on ligidal ja ruttab väga.
 Issanda päeva hääl -
 seal kisendab kangelanegi kibedasti.
 

15 See päev on viha päev,
 häda ja ahastuse päev,
 õnnetuse ja hävingu päev,
 pime ja must päev,
 pilvine ja sünge päev,
 

16 sarve ja sõjahüüu päev
 kindlustatud linnade
 ja kõrgete nurgatornide vastu.
 

17 Ma viin inimesed ahastusse,
 et nad käivad nagu pimedad,
 sest nad on teinud pattu
 Issanda vastu.
 Nende verd valatakse nagu põrmu
 ja nende sisikondi laotatakse nagu sõnnikut.
 

18 Isegi mitte nende hõbe ja kuld
 ei suuda neid päästa
 Issanda vihapäeval:
 tema püha viha tules hävib kogu maa,
 sest lõpu, jah, äkilise ehmatuse
 valmistab ta kõigile maa elanikele.
 

 « eelmine  1 , 2 , 3  järgmine  »