10
Issand lunastab oma rahva

1 Paluge Issandalt vihma
 kevadvihmade ajal!
 Issand teeb kõuepilved
 ja annab neile vihmavalingud,
 igaühele rohtu väljal.
 

2 Sest teeravid räägivad nurjatust,
 ennustajad näevad valet
 ja jutustavad tühiseid unenägusid,
 trööstivad asjata.
 Seepärast inimesed ekslevad nagu lambad
 ja vaevlevad, sest karjast ei ole.
 
 

3 Mu viha on süttinud põlema
 karjaste vastu
 ja ma karistan juhte,
 sest vägede Issand tuleb katsuma
 oma karja, Juuda sugu,
 ja teeb nad oma toreda
 sõjaratsu sarnaseks.
 

4 Neist enestest tuleb nurgakivi,
 neist enestest telgivai,
 neist enestest sõjaamb,
 neist enestest kõik võimukandjad.
 

5 Üheskoos on nad kangelaste sarnased,
 kes sõjas tallavad tänavate pori;
 nad võitlevad,
 sest Issand on nendega,
 ja ratsanikud hobuste seljas
 jäävad häbisse.
 

6 Ma teen vägevaks Juuda soo
 ja päästan Joosepi soo;
 ma toon nad tagasi,
 sest ma halastan nende peale
 ja nad on jälle, nagu ei olekski
 nad olnud ära tõugatud.
 Sest mina, Issand, olen nende Jumal
 ja ma vastan neile.
 

7 Ja Efraim on siis nagu kangelane
 ning nende süda rõõmustab
 otsekui veinist.
 Nende lapsed näevad seda ja rõõmustavad,
 nende südamed hõiskavad Issandas.
 

8 Ma vilistan neid ja kogun neid,
 sest ma lunastan nad;
 ja neid on siis niisama palju,
 nagu neid oli.
 

9 Ma külvasin nad rahvaste sekka,
 aga nad meenutavad mind kaugetes maades;
 nad jäävad elama koos lastega
 ja tulevad tagasi.
 

10 Ma toon nad tagasi Egiptusemaalt
 ja kogun neid Assurist;
 ma viin nad Gileadimaale ja Liibanonile,
 ikkagi ei leidu neile küllalt ruumi.
 

11 Ja nad lähevad läbi kitsikuse mere
 ja ma löön merelaineid
 ja kõik Niiluse sügavikud kuivavad,
 Assuri kõrkus tõugatakse maha
 ja Egiptuse valitsuskepp peab taanduma.
 

12 Ma teen nad vägevaks Issandas
 ja nad kõnnivad tema nimes,
 ütleb Issand.
 
 

 «  eelmine  5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14  järgmine  »