13
Jeruusalemma tulevane päästmine

1 Sel päeval avaneb Taaveti soole ja Jeruusalemma elanikele
 allikas patu ja rüveduse vastu. 

2 Ja sel päeval, ütleb vägede Issand, kaotan ma maalt ebajumalate
 nimed ja enam ei tuletata neid meelde. Ka prohvetid ja rüveduse
 vaimu ajan ma maalt ära. 

3 Ja kui keegi veel ennustab, siis peavad temale ütlema ta isa ja
 ema, kes ta on sünnitanud: „Sa ei või jääda elama, sest sa räägid
 valet Issanda nimel.” Ja ta isa ja ema, kes ta on sünnitanud,
 pistavad ta läbi tema ennustamise pärast. 

4 Ja sel päeval häbeneb iga prohvet oma nägemust, kui ta on
 ennustanud, ega pane selga karust kuube selleks, et valetada,  

5 vaid ütleb: „Mina ei ole prohvet, ma olen põllumees, sest põld
 on mu omand alates mu noorusest.” 

6 Ja kui temalt küsitakse: „Mis haavad need su rinnas on?”, siis ta
 vastab: „Need löödi mulle mu sõprade kojas.”
  

Issanda karjase nuhtlemine
7 Mõõk, tõuse mu karjase kallale,
 mu kaaslase kallale,
 ütleb vägede Issand!
 Ma löön karjast
 ja lambad pillutatakse,
 ma pööran oma käe
 karjapoiste vastu.
 

8 Ja nõnda sünnib kogu maal,
 ütleb Issand,
 sealt hävitatakse ja hukkub kaks osa,
 aga kolmas osa jääb sinna järele.
 

9 Ja ma viin kolmanda osa tulle
 ning sulatan neid,
 nagu sulatatakse hõbedat,
 ja proovin neid,
 nagu proovitakse kulda.
 Ta hüüab minu nime
 ja ma vastan temale.
 Mina ütlen:
 „See on minu rahvas.”
 Ja tema ütleb:
 „Issand, minu Jumal!””
 

 «  eelmine  5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14  järgmine  »