11
Õigest ja valest aust

1 Alandliku tarkus tõstab üles ta pea
 ja paneb ta istuma suurte seltsi.
 

Õigest kiitusest
2 Ära kiida meest tema ilu pärast
 ja ära põlga inimest tema välimuse pärast:
 

3 mesilane on tiivuliste hulgast üks väiksemaid,
 ometi on tema töövili magusaist magusaim.
 

4 Ära uhkelda riietusega, mida kannad,
 ja oma aupäeval ära suurusta,
 sest Issanda teod on imelised
 ja tema tegevus on inimestele varjatud!
 

5 Mitu vürsti on pidanud istuma põrandale,
 aga mõni, kellest ei arvatudki, on kandnud krooni.
 

6 Palju vägevaid on väga teotatud
 ja auväärseid on antud teiste kätte.
 

Manitsus ettevaatlikkusele
7 Ära laida enne, kui oled uurinud,
 enne mõtle järele ja siis karista!
 

8 Ära vasta enne, kui oled kuulanud,
 ja keset kõnet ära räägi vahele!
 

9 Ära riidle asja pärast,
 mis sinusse ei puutu,
 ja ära ole kaasistujaks,
 kui patused kohut mõistavad!
 

10 Laps, ära tee mitut asja ühekorraga,
 sest kui sa palju ette võtad,
 siis sa ei jää karistuseta:
 kuigi püüad, sa ometi ei saavuta,
 ja kui tahadki põgeneda, sa ei pääse!
 

Inimene ei ole oma elu peremees
11 Mõni rabeleb, näeb vaeva ja kiirustab,
 ometi jääb maha seda rohkem.
 

12 Mõni on pikaldane ja vajab abi,
 jõudu on vähe ja vaesust on küllalt,
 Issanda silmad vaatavad ometi armsalt tema peale
 ja ta ülendab teda tema alandusest.
 

13 Jah, ta tõstab üles tema pea
 ning paljud imetlevad teda.
 

14 Hea ja paha, elu ja surm,
 vaesus ja rikkus on Issandalt.
 

17 Issanda and jääb vagadele
 ja tema hea tahe toob alati kordamineku.
 

18 Mõni rikastub oma ihnsuse ja ahnuse tõttu,
 aga tasu, mis ta selle eest saab, on see -
 

19 ta ütleb küll: „Ma olen rahu leidnud
 ja nüüd ma söön oma varandusest”,
 ometi ta ei tea, missugune aeg tuleb,
 mil ta peab selle jätma teistele
 ja ise surema.
 

20 Püsi oma ametis ja ela selles
 ning saa vanaks oma töös!
 

21 Ära imetle patuse tegusid,
 usu Issandasse ja jää oma töö juurde,
 sest Issandal on kerge teha
 vaene äkitselt ja kiiresti rikkaks.
 

22 Vagale on tasuks õnnistus Issandalt,
 kes üürikese ajaga paneb oma õnnistuse õitsema.
 

23 Ära ütle: „Mida ma veel vajan
 ja mis võiks mulle nüüd veel heaks tulla?”
 

24 Ära ütle: „Minul on küllalt,
 ja mis halba võiks mulle nüüd sündida?”
 

25 Heal päeval unustatakse halb
 ja halval päeval ei meenutata head.
 

26 Issandal on aga kerge tasuda inimesele
 tema surmapäeval tema käitumise kohaselt.
 

27 Halb aeg paneb unustama heaolu
 ja inimese elu lõpp teeb avalikuks tema teod.
 

28 Ära kiida kedagi õndsaks enne tema surma,
 meest tuntakse alles tema lastest!
 

Ettevaatust suhtlemises ligimesega!
29 Ära vii iga inimest oma kotta,
 sest kavalal on palju lõkse!
 

30 Peibutuslind puuris -
 samasugune on jultunud inimese süda:
 ta varitseb hukatuseks otsekui salakuulaja.
 

31 Sest kavalasti pöörab ta hea halvaks
 ja paneb parimailegi külge häbipleki.
 

32 Sädemest süttib tulelõõm:
 patune inimene varitseb verd.
 

33 Hoia ennast kelmi eest,
 sest ta sepitseb kurja,
 et ta ei paneks sulle külge
 häbiplekki igaveseks ajaks!
 

34 Kotta elama võetud võõras teeb tüli
 ja võõrutab sind sinu omastest.
 

 «  eelmine  6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15  järgmine  »