13
Hoiatus seltsimise eest rikka ja vägevaga

1 Kes puudutab pigi, määrib ennast,
 ja kes seltsib ülbega, saab temaga sarnaseks.
 

2 Üle jõu käivat koormat ära kanna
 ja ära seltsi vägevama ja rikkamaga!
 Mis on potil tegemist pajaga?
 Üks tõukab ja teine puruneb.
 

3 Rikas teeb ülekohut
 ja pealegi ähvardab,
 vaene kannatab ülekohut
 ja peab veel teda anuma.
 

4 Kui oled kasulik,
 siis ta vajab sind,
 aga kui kannatad puudust,
 siis ta loobub sinust.
 

5 Kui sul midagi on,
 siis ta elab koos sinuga,
 koorib sind,
 aga ise ei tööta.
 

6 Kui ta sind vajab,
 siis ta petab sind,
 naeratab sulle ja annab lootust,
 räägib sinuga kenasti ning küsib:
 „Mis on sul vaja?”
 

7 Vastukutset ootavate söömingutega
 häbistab ta sind kaks või kolm korda,
 kuni ta on su laostanud.
 Ja lõpuks ta pilkab sind.
 Hiljem, kui ta sind näeb,
 ei tee ta sinust väljagi,
 vaid vangutab sinu pärast pead.
 

8 Hoia, et sind ei petetaks
 ega alandataks sinu mõtlematuses!
 

9 Kui võimukandja sind kutsub,
 siis ole tagasihoidlik -
 seda enam ta sind kutsub!
 

10 Ära torma,
 et sind ei tõrjutaks,
 ja ära jää liiga kaugele,
 et sind ei unustataks!
 

11 Ära püüa kõnelda temaga kui omasugusega
 ja ära usu tema sõnaohtrust!
 Sest suure lobisemisega paneb ta sind proovile
 ja sulle naeratades teeb ta oma otsuse -
 

12 halastamatu, kes ei säästa sõnu,
 ei väldi julma kohtlemist ega ahelaid.
 

13 Ole valvel ja pane hästi tähele,
 sest sa oled lähedal oma langusele!
 

Manitsus seltsimiseks omasugusega
15 Iga elusolend armastab omasugust
 ja iga inimene oma ligimest.
 

16 Kõik elav ühineb oma liikide järgi
 ja inimene hoiab omataolise poole.
 

17 Mis ühist on hundil lambaga
 või patusel vagaga?
 

18 Mis rahu on hüäänil koeraga?
 Ja mis rahu on rikkal vaesega?
 

19 Metseeslid kõrbes on lõvide saagiks,
 nõndasamuti on vaesed rikaste karjamaaks.
 

20 Alandlikkus on ülbele vastik,
 nõndasamuti on vaene vastik rikkale.
 

Rikkusest
21 Rikast, kes vangub, toetavad sõbrad,
 aga kui kehv langeb,
 tõukavad teda veel sõbradki.
 

22 Kui rikas vääratab,
 siis on temal palju aitajaid,
 kui ta räägib lubamatut,
 siis teda õigustatakse.
 Kui kehv vääratab,
 siis teda veel sõideldaksegi,
 ja kuigi ta targalt kõneleb,
 ei anta temale võimalust.
 

23 Kui rikas räägib,
 siis vaikivad kõik
 ja tema sõna tõstetakse pilvedeni.
 Kui vaene räägib,
 siis küsitakse: „Kes ta on?”
 Ja kui ta komistab,
 siis teda tõugatakse veelgi.
 

24 Hea on rikkus, mille juures ei ole pattu,
 ja vaesus on halb jumalakartmatute suus.
 

25 Inimese süda muudab tema näo
 kas heaks või kurjaks.
 

26 Õnneliku südame märk on rõõmus nägu,
 aga õpetussõnade leidmine nõuab vaevarikast mõtisklust.
 

 «  eelmine  8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17  järgmine  »