23
Palve patust hoidumiseks

1 Issand, minu elu isa ja valitseja!
 Ära jäta mind nende nõu võimusesse,
 ära lase mind nende läbi langeda!
 

2 Kes annaks vitsu minu mõtlemisele
 ja tarkuse karistust minu südamele,
 et need ei säästaks minu väärsamme
 ega jätaks karistamata nende patte,
 

3 et minu väärsamme ei lisanduks
 ja minu patud ei suureneks,
 et ma ei langeks oma vastaste ees
 ja et mu vihamees minu pärast ei rõõmustaks?!
 

Kiusatusest hoidumisest
4 Issand, minu elu isa ja Jumal!
 Ära anna mulle suurelisi silmi
 

5 ja pööra himu minust ära! 
6 Kõhu aplus ja himurus ärgu vallutagu mind
 ja ära jäta mind häbitu hinge võimusesse!
 

Vandumisest
7 Kuulge, lapsed, suu õpetamist,
 kes tähele paneb, seda ei vangista huuled.
 

8 Huultest tabatakse patustaja,
 nendega komistavad teotaja ja ülbe.
 

9 Ära harjuta oma suud vandeks
 ja ära võta kombeks nimetada Püha nime!
 

10 Sest nii nagu ori,
 keda alatasa üle kuulatakse,
 ei parane vermeist,
 nõnda ka see,
 kes alati vannub ja nimetab Jumala nime,
 ei ole iialgi pattudest puhas.
 

11 Mees, kes palju vannub, suurendab süüd
 ja tema kojast ei lahku nuhtlus.
 Kui ta eksib, siis on patt tema peal,
 ja kui ta sellest ei hooli,
 siis ta patustab kahekordselt.
 Kui ta valet vannub, ei mõisteta teda õigeks,
 vaid tema koda saab õnnetusi täis.
 

Kõlvatu kõne
12 On kõne, mis on võrdne surmaga:
 ärgu seesugust leidugu Jaakobi pärandis!
 Sest vagadest on see kõik kaugel
 ja nemad ennast pattudesse ei mähi.
 

13 Ära harjuta oma suud jämedaks tooruseks,
 sest sellest tuleb patune kõne!
 

14 Mõtle oma isale ja emale,
 ehkki istud suursuguste keskel,
 et sa nende ees seda ei unustaks
 ega käituks rumalasti oma harjumuse pärast,
 et sa ei peaks soovima, et oleksid jäänud sündimata,
 ega oleks sul vaja needa oma sündimispäeva!
 

15 Inimene, kes enese harjutab rääkima sõimusõnu,
 ei võta enam õppust kõigil oma elupäevil.
 

Kõlblusvastastest tegudest
16 Kaks liiki inimesi teeb palju pattu
 ja kolmas tekitab viha.
 

17 Kirglik hing on nagu põlev tuli:
 see ei kustu enne, kui on neelanud iseenese.
 Inimene, kes hoorab omaenese ihus,
 ei lõpeta enne, kui tuli on põlenud lõpuni.
 Hooravale inimesele on iga leib magus,
 ta ei väsi enne, kui sureb.
 

18 Inimene, kes oma voodis patustab,
 ütleb endamisi: „Kes mind näeb?
 Minu ümber on pimedus, seinad varjavad mind,
 keegi ei näe mind. Mida ma kardan?
 Kõigekõrgem ei pane tähele minu patte.”
 

19 Jah, inimeste silmi ta kardab ega tea,
 et Issanda silmad on
 kümme tuhat korda selgemad kui päike,
 need jälgivad kõiki inimeste teid
 ja näevad ka salajastesse paikadesse.
 

20 Ta teab kõike juba enne tegu,
 niisamuti ka pärast, kui see on tehtud.
 

21 Niisugust meest nuheldakse linnatänavail,
 võetakse kinni seal, kus ta ei aimagi.
 

Abielurikkujast naisest
22 Nõnda on lugu ka naisega,
 kes oma mehe maha jätab
 ja saab võõralt pärija.
 

23 Sest esiteks on ta olnud sõnakuulmatu
 Kõigekõrgema seaduse vastu,
 teiseks on ta eksinud oma mehe vastu,
 kolmandaks on ta hoorates abielu rikkunud
 ja võõralt mehelt lapsi saanud.
 

24 Ta viidagu koguduse ette
 ja karistus tuleb tema laste peale.
 

25 Tema lapsed ei juurdu
 ja tema oksad ei kanna vilja.
 

26 Mälestuse enesest jätab ta sajatuseks
 ja tema häbi ei kustutata ära.
 

27 Ja järelejääjad teavad,
 et ei ole paremat kui Issanda kartus
 ega meeldivamat kui tähele panna Issanda käske.
 

 «  eelmine  18 , 19 , 20 , 21 , 22 , 23 , 24 , 25 , 26 , 27  järgmine  »