29
Laenamisest

1 Kellel on kaastunnet, see laenab ligimesele,
 ja kes peab käske, sirutab abistava käe.
 

2 Laena ligimesele, kui temal tarvis on,
 ja vastupidi -
 ligimesele maksa tagasi lubatud ajal!
 

3 Pea sõna ja ole temale ustav,
 siis saad igal ajal, mis sulle tarvis on!
 

4 Mõned peavad laenu leiuks
 ja valmistavad vaeva oma aitajaile!
 

5 Ta suudleb käsi, kuni ta on saanud,
 ja ligimese raha pärast räägib ta alandliku häälega,
 tasumise ajal ta aga viivitab,
 tasub jõhkrate sõnadega ja süüdistab aegu.
 

6 Kui ta jaksab, siis saadakse tagasi vaevalt pool
 ja seda võib arvestada kui leitut.
 Aga kui mitte, siis on raha röövitud
 ja ilmaasjata on saadud vaenlane:
 sajatuse ja sõimuga tasub ta laenajale,
 austamise asemel on tasutud autusega.
 

7 Paljud loobuvad niisuguse alatuse pärast,
 et hoiduda asjatust röövimisest.
 

Andidest
8 Ometi ole pikameelne viletsa vastu
 ja ära kõhkle temale almust andmast!
 

9 Käsu pärast aita vaest
 ja ära lase teda tühjalt ära minna,
 kui ta hädas on!
 

10 Venna ja sõbra pärast kuluta raha,
 ära lase seda kivi all roostetada ja hävida!
 

11 Talleta enesele varandus Kõigekõrgema käskude järgi,
 sellest on sul rohkem kasu kui kullast!
 

12 Talleta heateod oma varakambrisse,
 siis päästab see sind kõigist hädadest!
 

13 Paremini kui tugev kilp ja raske oda
 sõdib see sinu eest vaenlaste vastu.
 

Käendusest
14 Hea mees käendab ligimest,
 ainult häbitu jätab tema hädasse.
 

15 Ära unusta käendaja heatahtlikkust,
 sest tema on sinu eest andnud oma hinge!
 

16 Patune hävitab käendaja õnne,
 tänamatu meelsus hülgab oma päästja.
 

17 Käendamine on laostanud palju jõukaid,
 pannes nad kõikuma otsekui merelainetel.
 

18 See on teinud kodutuks vägevaid mehi
 ja need on ekselnud võõraste rahvaste keskel.
 

19 Patune, kes kasu pärast tõttab käendajaks,
 langeb kohtu alla.
 

20 Aita ligimest jõudumööda,
 aga pane tähele, et sa ise sisse ei kukuks!
 

Külalislahkusest
21 Kõige vajalikumad eluks on vesi ja leib,
 koda ja riietus, et katta sündsusetut.
 

22 Parem vaese elu oma pilbaskatuse all
 kui maiusroad võõrastes kodades.
 

23 Pisut või palju, ole rahul,
 siis pääsed kuulmast häbistust,
 et oled võõras!
 

24 Halb on elu kojast kotta,
 sest kus oled võõras,
 seal sa ei tohi suud lahti teha.
 

25 Annad süüa ja juua tänuta
 ja kuuled ka haavavaid sõnu:
 

26 „Tule, võõras, kata laud,
 ja kui sul midagi on, siis toida mind!”
 

27 „Mine ära võõras, auväärsema eest,
 vend on külla tulnud, ma vajan koda!”
 

28 Arusaajal inimesel on raske taluda
 etteheiteid päritolu pärast
 ja laimu võlausaldaja poolt.
 

 «  eelmine  24 , 25 , 26 , 27 , 28 , 29 , 30 , 31 , 32 , 33  järgmine  »