5
Rikkusest ja ülbusest

1 Ära looda oma varanduse peale,
 ja ära ütle: „Minul on küllalt!”
 

2 Ära järgi oma hinge ja oma jõudu,
 nii et käid oma südame himude järele!
 

3 Ära ütle: „Kes on minu käskija?”,
 sest Issand nuhtleb sind tõesti!
 

4 Ära ütle: „Ma olen pattu teinud,
 aga mis on mul sellest?”,
 sest Issand on pikameelne!
 

5 Ära ole julge andestuse peale,
 et lisad pattudele patu!
 

6 Ja ära ütle: „Tema halastus on suur,
 tema annab andeks minu rohked patud”,
 sest temal on halastus ja viha,
 ja tema meelepaha on patuste peal!
 

7 Pöördu viivitamata Issanda poole
 ja ära lükka seda edasi päevast päeva,
 sest Issanda viha tuleb äkitselt,
 ja karistusajal sa hukkud!
 

8 Ära looda ülekohtuse varanduse peale,
 sest sellest ei ole sul abi kohtupäeval!
 

Kindlameelsusest ja enesevalitsusest
9 Ära lase ennast tuulata igast tuulest
 ja ära käi igal rajal,
 sest nõnda teeb kahekeelne patune!
 

10 Jää kindlaks oma veendumuses
 ja sinu kõne olgu alati üks!
 

11 Ole kärme kuulama,
 aga vastus anna kaalutletult!
 

12 Kui sa midagi tead,
 siis vasta ligimesele,
 aga kui mitte,
 siis pane käsi suu peale!
 

13 Kõnes on au ja häbi,
 ja inimese keel võib saada
 hukatuseks temale.
 

14 Hoidu, et sind ei peetaks kõrvapuhujaks,
 ja ära varitse oma keelega!
 Sest vargale saab osaks häbi
 ja kahekeelsele raske hukkamõist!
 

15 Ära eksi suuremas ega väiksemas
 ja sõbrast ära muutu vaenlaseks!
 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »