10
Kodus oodatakse Tobiast

1 Aga tema isa Toobit luges iga päeva. Kui teekonna päevad täis
 said ja tema ei tulnud, 

2 siis ütles Toobit: „Vahest peetakse neid kinni? Või on Gabael
 surnud ja keegi ei anna temale raha?” 

3 Ta oli väga mures. 
4 Aga naine ütles talle: „Poiss on hukkunud, sellepärast ta jääb
 nii kauaks.” Ja ta hakkas nutma tema pärast ning ütles: 

5 „Ei, mulle teeb muret, mu laps, et lasksin sind minna, mu
 silmavalgus!” 

6 Toobit aga ütles talle: „Ole vait, ära muretse, ta on terve!” 
7 Naine vastas talle: „Ära räägi, ära peta mind, minu laps on
 hukkunud!” Ja ta läks iga päev välja tee peale, mida mööda poeg oli
 ära läinud. Päeval ta ei söönud, öösiti aga kaebles lakkamatult oma
 poja Tobiase pärast, kuni olid möödunud need neliteist
 pulmapäeva, milleks Raguel oli Tobiast vannutanud sinna jääma. 

Lahkumine Ragueli juurest

8 Aga Tobias ütles Raguelile: „Lase mind minna, sest mu isa ja ema
 ei loodagi enam mind näha saada!” 

9 Tema äi aga ütles talle: „Jää minu juurde, ma läkitan su isale
 sõnumi ja teatan talle, kuidas su käsi käib!” Ja Tobias vastas: „Ei,
 vaid läkita mind mu isa juurde!” 

10 Siis Raguel tõusis üles ja andis temale ta naise Saara ning
 poole varandusest: orjad, loomad ja raha. 

11 Ta õnnistas neid ning saatis nad teele, üteldes: „Taeva Jumal
 andku teile õnne, mu lapsed, enne kui ma suren!” 

12 Ja oma tütrele ta ütles: „Austa oma mehe vanemaid, nemad on nüüd
 sinu vanemad! Soovin sinust head kuulda!” Ja ta suudles teda. 

13 Edna ütles Tobiasele: „Armas vend, taeva Issand viigu sind
 koju ja andku mulle näha sinu lapsi minu tütrelt Saaralt, et võiksin
 rõõmus olla Issanda ees! Ja vaata, ma usaldan sulle pandiks oma tütre,
 ära kurvasta teda!” 

14 Pärast seda läks Tobias teele, kiites Jumalat, kes oli lasknud
 tema teekonna korda minna. Ja ta õnnistas Ragueli ja tema naist Ednat. 

 «  eelmine  5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14  järgmine  »