12
Lõpuaeg

1 Ja sel ajal tõuseb Miikael, see suur vürst, kes seisab su
 rahva laste eest. Siis on kitsas aeg, millist ei ole olnud
 rahvaste algusest peale kuni selle ajani; aga sel ajal
 päästetakse su rahvas, kõik, keda leitakse olevat raamatusse
 kirjutatud.  

2 Ja paljud neist, kes magavad mulla põrmus, ärkavad: ühed
 igaveseks eluks ja teised teotuseks, igaveseks põlastuseks. 

3 Siis paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja
 need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja
 igavesti. 

4 Aga sina, Taaniel, pea need sõnad saladuses ja pane raamat
 pitseriga kinni lõpuajaks! Siis uurivad seda paljud ja
 äratundmine süveneb.” 

5 Ja mina, Taaniel, vaatasin, ja ennäe, veel kaks inglit
 seisid seal, üks jõe siinpoolsel kaldal ja teine jõe sealpoolsel
 kaldal. 

6 Ja üks küsis linases riides mehelt, kes oli jõe vete kohal:
 „Kui kaua tuleb oodata nende imede lõppu?” 

7 Siis ma kuulsin linases riides meest, kes oli jõe vete
 kohal, kuidas ta oma paremat ja vasakut kätt taeva poole tõstes
 vandus selle juures, kes igavesti elab: „Tõesti, aeg, ajad ja
 pool aega! Ja kui püha rahva jõu hävitus on lõpule jõudnud, siis
 teostuvad need kõik.” 

8 Ma kuulsin, aga ei mõistnud, ja ma küsisin: „Mu isand,
 missugune on nende lõpp?” 

9 Aga ta ütles: „Mine, Taaniel, sest need sõnad jäävad
 saladusse ja pitseriga kinnipanduks kuni lõpuajani! 

10 Paljusid puhastatakse, tehakse valgeks ja sulatatakse, aga
 õelad teevad õelust ja ükski õel ei mõista seda; aga mõistlikud
 mõistavad küll. 

11 Ja alates sellest ajast, kui kõrvaldatakse alaline ohver
 ja sinna pannakse hävituse koletis, on tuhat kakssada
 üheksakümmend päeva. 

12 Õnnis on see, kes ootab ja elab üle tuhat kolmsada kolmkümmend
 viis päeva. 

13 Aga sina mine lõpule vastu ja puhka ning tõuse oma
 liisuosaks päevade lõpus!”  

 «  eelmine  3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12  järgmine  »