1 Seesama tarkus hoidis
 maailmale tehtud esimest isa,
 kes üksikuna oli loodud,
 ja päästis tema ta üleastumisest 
2 ning andis temale meelevalla valitseda kõige üle. 
3 Aga kui siis ülekohtune oma vihas tarkusest taganes,
 hukkus ta vennatapu raevuhoost. 
4 Kui maa oli tema pärast üle ujutatud,
 siis päästis selle jälle tarkus,
 juhtides õiget lihtsa puu varal. 
5 Ja kui rahvad üksmeelses kurjuses
 olid segadusse sattunud,
 oli tarkus see,
 kes tundis ära õige
 ja hoidis teda laitmatuna Jumala ees
 ning laskis tal kindlaks jääda,
 hoolimata armastusest poja vastu. 
6 Samuti päästis tarkus õige jumalakartmatute hukatusest,
 kui see põgenes tule eest, mis langes viie linna peale; 
7 nende kurjuse tunnistuseks on:
 veelgi suitsev laastatud maa,
 valel ajal viljakandvad taimed ja soolasammas,
 mis seisab uskmatu hinge mälestusmärgina. 
8 Sest tarkuse põlgajad tegid iseendile kahju
 mitte ainult sellepärast, et nad ei mõistnud head,
 vaid nad jätsid elavaile ka mälestuse oma rumalusest,
 et nende eksimused ei jääks unustusse. 
9 Tarkus päästis aga hädast need,
 kes teda teenisid. 
10 Tema juhatas tasastele teedele õige,
 kes põgenes venna viha eest,
 näitas temale Jumala riiki
 ja andis teadmisi pühadest asjadest,
 tegi ta rikkaks vaevapõlves
 ja suurendas tema töö vilja. 
11 Kui ahnuse pärast talle liiga tehti,
 siis aitas teda tarkus ja tegi ta rikkaks. 
12 See kaitses teda vaenlaste eest
 ja tegi julgeks varitsejate vastu.
 See juhtis teda läbi ägedast võitlusest,
 et ta mõistaks, et jumalakartus on võimsam kui kõik muu. 
13 Tarkus ei hüljanud müüdud õiget,
 vaid päästis tema patust. 
14 Tarkus läks koos temaga vangimajja
 ega jätnud teda maha, kui ta oli ahelais,
 kuni ta tõi temale valitsuskepi
 ja võimu tema rõhujate üle,
 näitas tema pilkajaid valelikena
 ja andis temale igavese au.