19
Egiptus ja Iisrael: Punane meri

1 Aga jumalakartmatute peale
 jäi halastamatu viha kuni lõpuni,
 sest Jumal teadis juba nende kavatsusi.
 

2 Nimelt, lubades küll Iisraeli laste lahkumist
 ja kiirustades nende äraminekut,
 kahetsevad nad ja ajavad neid taga.
 

3 Sest kui nad surnuhaudade juures
 alles leinasid ja kaeblesid,
 tegid nad juba teise meeletu otsuse
 ja jälitasid kui põgenikke neid,
 keda nad härdasti paludes olid ära ajanud.
 

4 Sest teenitud saatus viis nad lõpuni
 ja laskis neil unustada sündinu,
 et nad täielikult kätte saaksid
 nende piinades veel puuduva karistuse,
 

5 kusjuures sinu rahvas sooritaks imelise teekonna,
 teised leiaksid aga ebatavalise surma.
 

6 Sest kogu looduse olemus loodi uuesti,
 teenima erakordseid käske,
 et sinu lapsi hoida kahju eest.
 

7 Oli näha leeri varjavat pilve
 ja kuiva maad kerkivat seal, kus enne oli vesi:
 vaba tee läbi Punase mere ja haljendav väli
 võimsa lainetuse asemel.
 

8 Seda mööda läks läbi kogu rahvas -
 need, keda kaitses sinu käsi,
 nähes haruldasi imetegusid.
 

9 Sest neid viidi nagu hobuseid karjamaale
 ja nad lõid kepsu otsekui talled,
 kiites sind, Issand, kes sa olid nad päästnud.
 

10 Veel mäletasid nad oma võõrsilolekut,
 kuidas maa tõi välja sääski,
 selle asemel et sünnitada loomi,
 ja kuidas jõgi paiskas üles
 kalade asemel palju konni.
 

11 Aga hiljem nägid nad ka uut linnusugu,
 kui nad himust aetuna palusid maiusrooga.
 

12 Sest meeleheaks neile tõusid merest vutid. 

Egiptlased ja soodomlased
13 Ja süüdlastele tulid nuhtlused,
 mille ennetena käisid vägevad välgud.
 Sest nemad kannatasid tõepoolest omaenese kuritegude pärast.
 Olid nad ju näidanud suurt viha võõraste vastu.
 

14 Sest teised ei võtnud vastu tundmatuid tulijaid,
 nemad tegid aga orjaks võõrad,
 kes olid neile head teinud.
 

15 Aga mitte ainult see,
 vaid karistus tabas neid veel seetõttu:
 kui teised võõraid vastu võtsid vaenulikult,
 

16 siis nemad võtsid pidulikult.
 Kui aga võõrad olid saanud täieõiguslikeks,
 siis vaevati neid raskete töödega.
 

17 Aga neid pimestati,
 nõnda nagu neid teisi õige mehe ukse ees,
 siis kui igaüks neist otsis tema ust
 sissepääsuks ümbritsevas pilkases pimeduses.
 

18 Sest otsekui kandlehelid oma laadilt vahelduvad,
 kooskõla aga alati jääb,
 nõnda muutub ka algainete omavaheline kord,
 mis neist sündinud asjust selgesti näha on.
 

19 Sest maaloomad muudeti veeloomadeks
 ja ujujad tulid maale.
 

20 Tuli läks vees vägevamaks, kui ta oli,
 ja vesi unustas oma kustutamisvõime.
 

21 Leegid omakorda ei neelanud
 kergesti kaduvat loomaliha,
 mis neisse oli jäänud,
 ega sulanud hõlpsasti sulav,
 jääga sarnane taevane roog.
 

22 Sest sina, Issand,
 oled teinud oma rahva
 kõikepidi suureks ja auväärseks,
 ega ole teda põlanud,
 vaid oled igal ajal ja igas paigas
 seisnud tema kõrval.
 

 «  eelmine  10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19  järgmine  »