1
Susanna ilu ahvatleb juutide vanemaid

1 Paabelis elas mees, Joojakim nimi. 
2 Tema võttis naise nimega Susanna, Hilkija tütre, kes oli väga
 ilus ja kartis Issandat. 

3 Tema vanemad olid vagad ja õpetasid oma tütart Moosese
 Seaduse järgi. 

4 Joojakim oli väga rikas, ja temal oli rohuaed ta koja naabruses.
 Ja juudid kogunesid tema juurde, sest ta oli kõigist lugupeetuim. 

5 Sel aastal oli rahva hulgast kohtumõistjaiks valitud kaks vanemat,
 kelle kohta Issand on ütelnud: „Ülekohus on tulnud
 Paabelist, vanemaist, kohtumõistjaist, kes näisid olevat
 rahva juhid.” 

6 Need viibisid alati Joojakimi kojas ja nende juurde tulid
 kõik, kellel oli kohtuasju. 

7 Ja kui rahvas keskpäeval oli ära läinud, siis Susanna läks ja
 jalutas oma mehe rohuaias. 

8 Need kaks vanemat nägid teda iga päev sinna minevat ja jalutavat,
 ja nad hakkasid teda ihaldama. 

9 Nad muutsid meelt ja pöörasid silmad ära, ei vaadanud taeva poole
 ega mõtelnud õiglase karistuse peale. 

10 Nad mõlemad olid naisesse armunud, aga ei kuulutanud
 teineteisele oma valu. 

11 Nad häbenesid näidata oma iha heita tema juurde. 
12 Nad varitsesid iga päev hoolsasti, et teda näha saada. 
13 Teineteisele nad aga ütlesid: „Mingem koju, sest on lõunaaeg!”
 Nad läksid ära ning lahkusid teineteisest. 

14 Ent ühel päeval pöördusid nad tagasi ja kohtasid teineteist. Ja
 küsinud teineteiselt tuleku põhjust, tunnistasid nad üles oma iha. Siis
 nad määrasid ühiselt aja, mil nad saaksid teda kohata, kui ta on
 üksinda. 

Valesüüdistus Susanna vastu

15 Ja sündis, kui nad ühel sobival päeval varitsesid, et naine läks
 sinna nagu eile ja üleeile, kaasas ainult kaks tüdrukut, ja tahtis
 rohuaias ennast pesta, sest oli palav. 

16 Seal ei olnud kedagi peale nende kahe vanema, kes olid
 peidus ja varitsesid teda. 

17 Ta ütles tüdrukutele: „Tooge mulle õli ja salv ning sulgege
 aiaväravad, et saaksin ennast pesta!” 

18 Need tegid nõnda, nagu ta ütles, ja sulgesid aiaväravad ning
 läksid külgväravast välja, et tuua, mida oli kästud. Aga vanemaid nad
 ei näinud, sest need olid peidus. 

19 Ja sündis, kui tüdrukud olid välja läinud, et need kaks vanemat
 tõusid ja jooksid Susanna juurde 

20 ning ütlesid: „Vaata, aiaväravad on suletud ja keegi ei näe
 meid, ja meie ihaldame sind! Seepärast ole meiega nõus ja andu meile! 

21 Aga kui mitte, siis me tunnistame sinu vastu, et sinu juures oli
 üks noormees ja sellepärast sa saatsid tüdrukud enese juurest ära.” 

22 Siis Susanna nuttis ja ütles: „Mul on igapidi kitsas käes.
 Sest kui ma seda teen, siis on mul kindel surm. Aga kui ma seda ei
 tee, siis ma ei pääse teie käest. 

23 Mulle on parem, kui ma seda ei tee ja langen teie kätte, kui et
 teeksin pattu Issanda ees.” 

24 Ja Susanna karjus valju häälega. Aga ka need kaks vanemat
 karjusid temale vastu. 

25 Üks neist jooksis ning avas aiavärava. 
26 Kui nüüd need, kes kodus olid, kuulsid karjumist aias, siis nad
 tormasid sisse külgväravast, et vaadata, mis Susannale on juhtunud. 

27 Aga kui vanemad olid oma seletuse andnud, siis sulased häbenesid
 väga, sest seesugust asja ei olnud Susanna kohta iialgi räägitud. 

28 Teisel päeval, kui rahvas kokku tuli tema mehe Joojakimi
 juurde, sündis, et need kaks vanemat tulid, täis kurje kavatsusi
 Susanna vastu, et teda surma saata. 

29 Nad ütlesid rahva ees: „Läkitage Susanna, Hilkija tütre
 järele, kes on Joojakimi naine!” Ja nad läkitasid. 

30 Tema tuli koos oma vanemate ja laste ning kõigi sugulastega.  
31 Susanna oli väga nõtke ja ilusa välimusega. 
32 Need ülekohtused käskisid temalt loori ära võtta, et nautida
 tema ilu, ta oli ju looritatud. 

33 Aga need, kes koos temaga olid, ja kõik, kes teda nägid, nutsid. 
34 Ja need kaks vanemat tõusid üles rahva keskelt ning panid oma
 käed tema pea peale. 

35 Tema vaatas aga nuttes taeva poole, sest tema süda lootis
 Issanda peale. 

36 Vanemad ütlesid: „Kui meie aias omaette kõndisime, siis tuli
 tema sinna koos kahe tüdrukuga. Aga ta saatis tüdrukud ära ja sulges
 aiaväravad. 

37 Siis tuli tema juurde üks noormees, kes oli olnud peidus, ja
 heitis koos temaga maha. 

38 Aga kui meie, kes olime aia ühes nurgas, nägime seda patutegu,
 siis me jooksime nende juurde. 

39 Me nägime neid ühtivat. Aga seda noormeest me kätte ei
 saanud, sest ta oli meist tugevam. Ta avas värava ning jooksis
 välja. 

40 Naise me saime aga kätte ja küsisime, kes see noormees on. 
41 Kuid tema ei tahtnud meile ütelda. Seda me tunnistame.”
 Kogunenud rahvas uskus neid kui rahvavanemaid ja kohtumõistjaid, ja
 nad mõistsid naise surma. 

Taanieli tarkus päästab Susanna

42 Aga Susanna hüüdis valju häälega ja ütles: „Igavene Jumal,
 saladuste tundja, kes sa tead kõike enne, kui see sünnib! 

43 Sina tead, et nad on minu vastu valet tunnistanud. Ja vaata, ma
 pean surema, ilma et oleksin teinud midagi niisugust, millest nad
 pahatahtlikult minu kohta räägivad.”  

44 Issand kuulis tema häält. 
45 Kui teda hukkamiseks ära viidi, siis äratas Jumal püha vaimu
 ühes noores mehes, kelle nimi oli Taaniel. 

46 Ja see hüüdis valju häälega: „Mina olen süütu selle naise
 verest!” 

47 Kogu rahvas pöördus tema poole ja küsis: „Mida see tähendab, mis
 sa räägid?” 

48 Tema aga astus nende keskele, öeldes: „Kas te olete siis nii
 rumalad, Iisraeli lapsed?! Ilma uurimata ja selgust saamata te mõistate
 süüdi Iisraeli tütre! 

49 Tulge tagasi kohtusse, sest need seal on tunnistanud valet
 tema vastu!” 

50 Siis kogu rahvas tuli kiiresti tagasi. Vanemad ütlesid temale:
 „Istu siia meie keskele ja seleta meile, sest Jumal on andnud sulle
 vanema väärikuse!” 

51 Ja Taaniel ütles neile: „Eraldage nad teineteisest kaugele, siis
 ma kuulan nad üle!” 

52 Kui nad nüüd teineteisest olid eraldatud, siis kutsus ta neist
 ühe ja ütles talle: „Sina, kurjas elus vanakssaanu, nüüd tulevad
 sulle tagasi su patud, mis sa varem oled teinud, 

53 kui sa ülekohtuselt kohut pidasid ja süütud süüdi mõistsid,
 süüdlased aga vabastasid, kuigi Issand ütleb: Sa ei tohi tappa süütut
 ja õiget! 

54 Kui sa nüüd tõesti seda naist nägid, siis ütle, missuguse puu
 all sa nägid neid üheskoos olevat!” Tema vastas: „Mastiksipuu all.” 

55 Aga Taaniel ütles: „Sa oled oma pea hinnaga hästi valetanud! Sest
 juba on Jumala ingel saanud käsu sind lõhki kiskuda.”  

56 Olles saatnud tema ära, käskis ta ette tuua teise ja ütles
 talle: „Sina oled Kaanani, mitte Juuda soost. Ilu on sind
 eksitanud ja himu on hukutanud sinu südame. 

57 Nõnda te olete teinud Iisraeli tütardega ja need on kartuse
 pärast teiega nõus olnud. Aga see Juuda tütar ei olnud nõus teie
 häbiteoga. 

58 Ütle nüüd mulle, missuguse puu all sa tabasid nad üheskoos
 olevat!” Tema vastas: „Tamme all.” 

59 Aga Taaniel ütles talle: „Ka sina oled hästi oma pea hinnaga
 valetanud! Sest Jumala ingel ootab, mõõk käes, et sind pooleks raiuda,
 ja nõnda teid mõlemaid hukata.” 

60 Siis kokkutulnud rahvas hüüdis valju häälega ja kiitis
 Jumalat, kes päästab need, kes tema peale loodavad. 

Ülekohtused süüdistajad hukatakse

61 Nad tõusid nende kahe vanema vastu, sest Taaniel oli nende
 eneste suu kaudu tõestanud, et nad olid valet tunnistanud, ja nad tegid
 nendega sedasama, mida need ise olid kurjasti kavatsenud teha oma
 ligimesega.  

62 Talitades nendega Moosese Seaduse järgi, nad tapeti. Ja
 sellel päeval päästeti süütu veri. 

63 Hilkija ja ta naine kiitsid Jumalat oma tütre Susanna
 pärast koos Joojakimi, tema mehega, ja kõigi sugulastega, et ta ei
 olnud teinud häbitegu. 

64 Taaniel sai aga rahva ees suureks sellest päevast alates ja
 edaspidi.
  

 « eelmine  1 , 2 , 3 , 4  järgmine  »