Johannese evangeelium
6Jeesus toidab viit tuhandet meestPärast seda läks Jeesus teisele poole Galilea ehk Tibeeriase järve. 
Ja temaga läks kaasa suur rahvahulk, sest nad olid näinud
 tunnustähti, mida ta haigetele tegi. 

Aga Jeesus läks mäele ning istus sinna koos oma jüngritega. 
Ent paasa, juutide püha, oli ligi. 
Kui nüüd Jeesus oma silmad üles tõstis ja nägi palju rahvast
 enese juurde tulevat, siis ta ütles Filippusele: „Kust me ostame
 leiba, et need saaksid süüa?” 

Aga seda ta ütles teda proovile pannes, sest ta teadis küll, mida
 ta kavatseb teha. 

Filippus vastas talle: „Isegi kahesaja teenari
 eest ostetud leibadest ei jätku neile, et igaüks pisutki saaks.” 

Andreas, üks ta jüngritest, Siimon Peetruse vend, ütles talle: 
„Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks kalakest.
 Kuid mis sellest saab nii paljudele?” 

10 Jeesus ütles: „Pange inimesed istuma!” Seal paigas oli
 palju rohtu. Siis istusid nad maha, seal oli arvult umbes viis tuhat
 meest. 

11 Jeesus võttis nüüd leivad, tänas Jumalat ja andis neile, kes
 maas istusid, samuti ka kalakestest, niipalju kui nad tahtsid. 

12 Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles Jeesus oma
 jüngritele: „Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks
 raisku!” 

13 Siis kogusid nad viiest odraleivast kokku kaksteist korvitäit
 palakesi, mis oli sööjatest üle jäänud. 

14 Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud,
 ütlesid nad: „Tema on tõesti see prohvet, kes peab tulema
 maailma.” 

15 Nüüd sai Jeesus aru, et nad tahavad tulla ja teda vägisi
 kuningaks teha, ja ta tõmbus mägedesse üksindusse. 

Jeesus kõnnib vee peal16 Aga õhtu jõudes läksid Jeesuse jüngrid alla järve äärde 
17 ja astusid paati ning sõitsid teisele poole järve Kapernauma.
 Oli juba läinud pimedaks, ja Jeesus ei olnud ikka veel tulnud nende
 juurde. 

18 Ka puhus tugev tuul ja pani järvel tõusma kõrged lained. 
19 Nad olid nüüd sõudnud umbes kolm-neli miili, kui nägid
 Jeesust järvel kõndivat ja paadi lähedale jõudvat, ja nad lõid kartma. 

20 Aga Jeesus ütles neile: „See olen mina, ärge kartke!” 
21 Siis nad tahtsid ta paati võtta, aga kohe jõudiski paat
 kaldale, kuhu nad olid tahtnud sõita. 

Jeesus kõneleb tõelisest leivast22 Järgmisel päeval nägi järve kaldal seisev rahvahulk, et seal oli
 ainult üks paat. Nad teadsid, et Jeesus ei olnud astunud paati koos
 oma jüngritega, vaid ta jüngrid olid ära läinud üksi. 

23 Tibeeriasest tuli veel teisi paate selle paiga lähedale, kus nad
 olid söönud Issanda õnnistatud leiba. 

24 Kui siis rahvahulk nägi, et seal ei olnud ei Jeesust ega ta
 jüngreid, astusid nad paatidesse ning tulid Jeesust otsides Kapernauma. 

25 Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle:
 „Rabi, millal sa siia said?” 

26 Jeesus vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi
 mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite
 leiba ja teie kõhud said täis. 

27 Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks
 eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa
 pitseriga kinnitanud.” 

28 Siis nad ütlesid talle: „Mida me peame ette võtma, et teha Jumala
 tegusid?” 

29 Jeesus vastas: „See ongi Jumala tegu, et te usute temasse,
 kelle ta on läkitanud.” 

30 Siis nad ütlesid talle: „Mis tunnustähe sa siis teed, et me
 näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed? 

31 Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta
 andis neile süüa leiba taevast.” 

32 Siis ütles Jeesus neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei
 andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist
 leiba taevast. 

33 Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab
 maailmale elu.” 

34 Siis nad ütlesid talle: „Issand, anna meile alati seda leiba!” 
35 Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb,
 see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi. 

36 Kuid ma olen teile öelnud, et kuigi te olete mind näinud, ei usu
 te ikkagi. 

37 Kõik, mis Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kes minu
 juurde tuleb, seda ma ei aja välja. 

38 Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema
 tahtmist, kes minu on saatnud. 

39 Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks
 midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles
 viimsel päeval. 

40 See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning
 temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta
 üles.” 

41 Siis nurisesid juudid Jeesuse üle, et ta ütles: „Mina olen
 taevast alla tulnud leib.” 

42 Ja nad laususid: „Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle
 isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb, et ta on alla
 tulnud taevast?” 

43 Jeesus vastas neile: „Ärge nurisege endamisi! 
44 Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu
 läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval. 

45 Prohvetites on kirjutatud: Siis on nad kõik Jumalalt
 õppinud. Igaüks, kes Isa on kuulnud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde. 

46 Mitte keegi ei ole näinud Isa peale selle, kes on Jumala
 juurest; see on näinud Isa. 

47 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu. 
48 Mina olen eluleib. 
49 Teie esiisad sõid kõrbes mannat, ja surid. 
50 See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene sellest
 sööks ega sureks. 

51 Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda
 leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu
 liha; ma annan selle maailma elu eest.” 

52 Sellest tõusis juutide keskel suur tüli. Nad küsisid: „Kuidas
 saab tema anda meile süüa oma liha?” 

53 Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei
 söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, ei ole teie sees elu. 

54 Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja
 mina äratan ta üles viimsel päeval, 

55 sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook. 
56 Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina
 temasse. 

57 Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii
 elab ka see, kes mind sööb, minu läbi. 

58 See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See ei ole
 niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda
 leiba sööb, elab igavesti.” 

59 Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades. 
Jüngrite usk pannakse proovile60 Siis paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: „See sõna
 on ränk, kes suudab seda kuulda?” 

61 Aga Jeesus, kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast
 nurisevad, ütles neile: „Kas see ärritab teid? 

62 Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese Poega
 üles minevat sinna, kus ta oli enne? 

63 Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis
 ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu. 

64 Kuid teie seas on mõned, kes ei usu.” Jeesus teadis ju algusest
 peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes tema reedab. 

65 Ja ta ütles: „Seepärast ma olengi teile öelnud, et keegi ei saa
 tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa.” 

66 Seepeale lahkusid paljud ta jüngritest tema juurest ega käinud
 enam koos temaga. 

67 Siis ütles Jeesus neile kaheteistkümnele: „Kas teiegi tahate ära
 minna?” 

68 Siimon Peetrus vastas talle: „Issand, kelle juurde me peaksime
 minema? Sinul on igavese elu sõnad, 

69 ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha.” 
70 Jeesus vastas neile: „Eks ma ole teid kahtteistkümmend välja
 valinud, ent üks teie seast on kurat.” 

71 Aga seda ta ütles Juudas Iskarioti kohta, sest see kavatses teda
 reeta, üks neist kaheteistkümnest.