Jesaja
6Prohveti kutsumineSel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat
 suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast
 seina. 

Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba:
 kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta
 lendas. 

Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: „Püha, püha, püha on
 vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!” 

Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus
 suitsuga. 

Ja ma ütlesin: „Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et
 ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel;
 sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat.” 

Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi,
 mille ta oli pihtidega altarilt võtnud. 

Ja ta puudutas mu suud ning ütles: „Vaata, see puudutas sinu
 huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud.” 

Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: „Keda ma läkitan? Kes meilt
 läheks?” Ja ma ütlesin: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!” 

Ja tema ütles: „Mine ja ütle sellele rahvale:
 Kuuldes kuulete ega mõista;
 nähes näete ega taipa!
 

10 
 Tee tuimaks selle rahva süda
 ja tee raskeks ta kõrvad
 ning sule ta silmad,
 et ta oma silmadega ei näeks
 ja kõrvadega ei kuuleks,
 oma südamega ei mõistaks
 ja ei pöörduks ega paraneks!”
 

11 
 Aga mina küsisin: „Kui kauaks, Issand?” Ja tema vastas:
 „Kuni linnad on rüüstatud,
 elanikest ilma,
 kojad inimtühjad,
 põllud laastatud kõrbeks
 

12 
 ja Issand on saatnud inimesed kaugele
 ning palju sööti on jäänud keset maad.
 

13 
 Ja kui seal veel alles jääb kümnes osa,
 siis seegi põletatakse ära,
 nagu terebint või tamm,
 millest langedes jääb järele känd.
 Aga ta känd on püha seeme.”