Luuka evangeelium
7Jeesuse sõna parandab väeülema teenriKui Jeesus oli lõpetanud kõik oma kõned teda kuulavale rahvale,
 tuli ta Kapernauma. 

Aga ühe väeülema teener, kellest ta isand lugu pidas, oli haige ja suremas. 
Kui väeülem sai kuulda Jeesusest, läkitas ta juutide vanemad
 tema juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema teenri. 

Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: „Ta on
 tõesti seda väärt, et sa teda aitaksid, 

sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi.” 
Ja Jeesus läks nendega kaasa. Aga kui ta ei olnud enam
 kaugel sellest majast, saatis väeülem oma sõbrad talle ütlema:
 „Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et sina mu
 katuse alla tuleksid! 

Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise sinu juurde
 tulema, vaid ütle üksainus sõna, ja poiss paraneb! 

Minagi olen ju valitsusalune, aga minu
 alluvuses on sõdureid, ja kui ma ütlen ühele: „Mine ära!”, siis ta
 läheb, ja teisele: „Tule siia!”, siis ta tuleb, ja oma teenrile: „Tee
 seda!”, siis ta teeb.” 

Seda kuuldes Jeesus imetles teda ja pöördudes
 rahvahulga poole, kes käis temaga kaasas, ütles: „Ma ütlen teile, nii suurt usku
 ei ole ma Iisraeliski leidnud!” 

10 Ja kui saadikud koju tagasi jõudsid, leidsid nad teenri tervena. 
Jeesus äratab surnuist Naini noormehe11 Ja mõni aeg hiljem läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja
 temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast. 

12 Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja
 surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk
 linnarahvast saatis teda. 

13 Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles:
 „Ära nuta enam!” 

14 Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid
 seisma. Ja ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!” 

15 Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis
 poja ta emale tagasi. 

16 Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid:
 „Meie seas on tõusnud suur prohvet!” ja „Jumal on tulnud hoolitsema oma
 rahva eest!” 

17 Ja see jutt temast levis kogu Juudamaale ja kõikjale ümbruskonda. 
Jeesus vastab Ristija Johannesele18 Ja seda kõike kuulutasid Johannesele tema jüngrid. Ja Johannes
 kutsus enda juurde kaks oma jüngrit 

19 ja saatis nad Issanda juurde küsima: „Kas sina oled see, kes
 pidi tulema, või jääme ootama teist?” 

20 Kui mehed tema juurde jõudsid, ütlesid nad: „Ristija Johannes
 on meid sinu juurde läkitanud küsima: Kas sina oled see, kes pidi
 tulema, või jääme ootama teist?” 

21 Tolsamal tunnil tegi Jeesus paljusid terveks haigustest ja
 hädadest ja kurjadest vaimudest ning paljudele pimedatele kinkis
 ta nägemise. 

22 Ja Jeesus vastas neile: „Minge, teatage Johannesele, mida te
 olete näinud ja kuulnud:
 pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad,
 pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad,
 surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit
 

23 ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!” 
Jeesus kõneleb Ristija Johannesest24 Kui siis Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus
 rahvahulkadele kõnelema Johannesest: „Mida te tahtsite näha, kui
 te läksite välja kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu? 

25 Või mida te tahtsite välja minnes vaadata? Kas
 pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, kes kalleis riideis ja
 toretsemises elavad, viibivad kuningakodades. 

26 Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas
 prohvetit? Jah, ma ütlen, hoopis enamat kui prohvetit! 

27 Tema ongi see, kellest on kirjutatud:
 Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala,
 kes tasandab sinu tee su ees.
 

28 
 Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat
 Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on temast suurem. 

29 Ja kogu rahvas, kes teda kuulas, ja tölneridki
 tunnistasid, et Jumalal on õigus, lastes endid ristida Johannese ristimisega. 

30 Variserid ja seadusetundjad aga tunnistasid tühjaks Jumala nõu
 enese kohta sellega, et ei lasknud temal ennast ristida. 

31 Kellega ma nüüd võrdleksin selle sugupõlve inimesi ja
 kelle sarnased nad on? 

32 Nad on laste sarnased, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele
 nõnda:
 Me oleme teile vilet puhunud,
 ja te ei ole tantsinud,
 me oleme teile itkenud,
 ja te ei ole nutnud.
 

33 
 Sest Ristija Johannes on tulnud, ta ei söö leiba ega joo
 veini, ja te ütlete: „Tal on kuri vaim!” 

34 Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ja te ütlete: „Ennäe, see
 inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!” 

35 Ja ometi annavad tarkusele õiguse selle enda lapsed.” 
Patune naine võiab Jeesuse jalgu36 Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja
 Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda. 

37 Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada,
 et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga 

38 ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema
 jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema
 jalgu ja võidis neid mürriõliga. 

39 Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles
 ta endamisi: „Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes
 ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune.” 

40 Jeesus aga ütles talle: „Siimon, mul on sulle midagi ütelda!”
 Tema lausus: „Räägi, Õpetaja!” 

41 „Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada
 teenarit, teine viiskümmend. 

42 Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema
 võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?” 

43 Siimon vastas: „Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis.”
 Jeesus ütles talle: „Sa otsustasid õigesti.” 

44 Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: „Kas sa näed seda
 naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett,
 tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud. 

45 Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest
 ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast. 

46 Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga. 
47 Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud,
 sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see
 armastab pisut.” 

48 Aga naisele ta ütles: „Sinu patud on sulle andeks antud!” 
49 Siis need, kes istusid Jeesusega ühes lauas, hakkasid iseeneses
 mõtlema: „Kes on tema, kes ka patte andeks annab?” 

50 Aga tema ütles naisele: „Sinu usk on sind päästnud, mine
 rahuga!”