Otsing Ef 2,8;Lk 5,1-11; 1Kr 1,18-25; Ps 73;1Ms 12,1-4a
(52 vastet, leht 1 1-st)
1. Moosese 12Ja Issand ütles Aabramile: "Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! 
Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! 
Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!"  
Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis, ja Lott läks koos temaga; Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist lahkus. 
Psalm 73Aasafi laul. Jumal on tõesti hea Iisraelile, nendele, kes on puhtad südamelt. 
Aga mina - minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud. 
Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku. 
Sest neil ei ole piinu surmani ja nende keha on lihav. 
Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud ja neid ei lööda nagu muid inimesi. 
Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks, vägivald katab neid nagu ülikond. 
Nende silmad on pungis lihavusest ja süda keeb üle kurjadest mõtetest. 
Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt. 
Nad tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa. 
10 Sellepärast pöördub ta rahvas nende poole ja nad rüüpavad nende sõnavalingut. 
11 Ja nad ütlevad: "Kuidas Jumal võib seda tunda ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?" 
12 Vaata, niisugused on õelad: nad elavad alati rahulikult ja koguvad jõukust.  
13 Päris asjata olen ma hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi; 
14 ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul. 
15 Kui ma oleksin mõtelnud: Ma tahan kõnelda nõnda nagu nemad; vaata, siis ma oleksin petnud sinu laste sugu. 
16 Ma hakkasin mõtisklema, et sellest aru saada, kuid see oli mu meelest vaev, 
17 kuni ma sisenesin Jumala pühadesse paikadesse ja mõistsin nende otsa.  
18 Tõesti, sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks. 
19 Kuidas nad said jubeduseks silmapilguga! Nad saavad otsa, lõpevad ära ehmatusega. 
20 Nõnda nagu unenägu kaob pärast ärkamist, nõnda sina, Issand, ei hooli tõustes nende varjukujudest. 
21 Kui mu süda oli täis kibedust ja mu neerudes olid pisted, 
22 siis ma olin sõge ega teadnud midagi; ma olin nagu loom su ees. 
23 Ometi jään ma ikka sinu juurde; sa oled haaranud kinni mu paremast käest. 
24 Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse. 
25 Kes on mul muu taevas kui sina? Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal. 
26 Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti. 
27 Sest vaata, kes sinust eemalduvad, need hukkuvad; sa hävitad kõik, kes reetlikult sinust loobuvad. 
28 Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid. 
Luuka 5Aga sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juurde tungles Jumala sõna kuulama, 
et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid neist välja läinud ja loputasid võrke. 
Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist. 
Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: "Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!" 
Siimon vastas talle: "Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette." 
Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid. 
Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas. 
Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: "Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!" 
Sest hirm oli haaranud teda ja kõiki, kes olid temaga, kalasaagi pärast, mille nad olid püüdnud. 
10 Nõndasamuti oli ka Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega, kes olid Siimona kaaslased. Ja Jeesus ütles Siimonale: "Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!" 
11 Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle. 
1. Korintose 118 Jah, sõna ristist on narrus neile, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi, 
19 sest kirjutatud on: "Ma hävitan tarkade tarkuse ja teen olematuks mõistlike mõistuse."  
20 Kus on tark? Kus on õpetlane? Kus on selle ajastu arutleja? Kas mitte Jumal pole teinud maailma tarkuse narruseks? 
21 Kuna maailm Jumala tarkuses ei tundnud Jumalat ära tarkuse abil, siis oli Jumalale meelepärane päästa selle narri kuulutuse kaudu need, kes usuvad. 
22 Sest juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased otsivad tarkust, 
23 meie aga kuulutame ristilöödud Kristust, kes on juutidele ärrituseks ja paganaile narruseks, 
24 ent neile, kes on kutsutud, olgu juutidele või kreeklastele, on ta Kristus, Jumala vägi ja Jumala tarkus. 
25 Sest Jumala narrus on inimestest targem ja Jumala nõtrus inimestest tugevam. 
Efesose 2Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu - ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt -,