Otsing Jh 12,24;Jh 12,20-26; 2Kr 1,3-7; Ps 57;Fl 1,15-21
(31 vastet, leht 1 1-st)
Psalm 57Laulujuhatajale: viisil „Ära hävita!”; Taaveti mõistulaul ajast, kui ta põgenes Sauli eest koopasse. 
Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline, sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma kipun su tiibade varju, kuni õnnetus möödub! 
Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole, Jumala poole, kes juhib mu asja. 
Küll ta läkitab abi taevast ja päästab mu; ta annab laimatavaks selle, kes tahtis mind rünnata. Sela. Küll Jumal läkitab oma helduse ja ustavuse. 
Ma leban otsekui lõvide keskel, inimlaste seas, kelle hambad on piigid ja nooled ja kelle keel on terav mõõk. 
Ülenda, Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma oma auhiilgus! 
Võrgu on nad seadnud mu sammudele, mu hinge nad painutasid alla, nad kaevasid mu ette augu, aga nad ise kukkusid sinna sisse. Sela. 
Kindel on mu süda, oh Jumal! Mu süda on kindel. Ma tahan laulda ja mängida. 
Ärka üles, mu au; ärka, naabel, ärka, kannel, ma äratan üles koidu! 
10 Ma tahan sind tänada rahvaste seas, Issand. Ma tahan lauldes mängida rahvahõimude keskel. 
11 Sest suur on sinu heldus kuni taevani ja su tõde kuni ülemate pilvedeni. 
12 Ülenda, Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma oma auhiilgus! 
Johannese 1220 Aga nende seas, kes olid pühadeks üles tulnud Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased. 
21 Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: „Isand, me tahame Jeesust näha.” 
22 Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele. 
23 Aga Jeesus ütles neile: „Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks. 
24 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja. 
25 Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks. 
26 Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa. 
2. Korintose 1Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! 
Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab. 
Sest otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu. 
Kui meid nüüd ahistatakse, siis sünnib see teie julgustamiseks ja päästmiseks; kui meid julgustatakse, siis sünnib seegi teie julgustamiseks; see saab teoks, kui te vapralt talute neidsamu kannatusi, mida meiegi kannatame. 
Ja meie lootus teie peale on kindel, kuna me teame, et nii nagu teil on osa meie kannatustest, nõnda ka meie julgustusest. 
Filipi 115 Mõned küll kuulutavad Kristust kadeduse ja riiu pärast, mõned aga ka heast tahtest. 
16 Ühed teevad seda armastusest, teades, et ma viibin siin evangeeliumi eest kostmiseks, 
17 teised kuulutavad aga Kristust kiusu pärast, mitte puhta meelega, arvates võivat suurendada mu vangipõlve viletsust. 
18 Aga mis sellest! Kui Kristust kuulutatakse igal kombel, olgu tagamõttega, olgu tõemeeli, siis selle üle ma rõõmustan. Kuid tahan ka edaspidi rõõmustada, 
19 sest ma tean, et see tuleb mulle päästeks teie eestpalve ja Jeesuse Kristuse Vaimu abi kaudu 
20 minu ootust ja lootust mööda, et ma ei jää häbisse milleski, vaid et - nagu alati, nii ka nüüd - Kristus saab täiesti avalikult ülistatud minu ihus, olgu elu või surma läbi. 
21 Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!