Otsing Jr 33,11;Mk 2,19;1Kn 3,16-28; 1Aj 10,1-14; Trk 1,1-10
(92 vastet, leht 2 1-st)
1. Kuningate 1Kuningas Taavet oli jäänud vanaks ja elatanuks, ja kuigi teda kaeti vaipadega, ei saanud ta sooja. 
Siis ütlesid ta sulased temale: „Otsitagu mu isandale kuningale tütarlaps, kes on neitsi, ja ta seisku kuninga teenistuses ning olgu tema eest hoolitsejaks! Ta magagu su süles, et mu isand kuningas saaks sooja!” 
Nad otsisid siis ilusat tütarlast Iisraeli kõigist paigust ja leidsid suunemlanna Abisagi ning tõid ta kuninga juurde. 
Tütarlaps oli väga ilus; ta sai kuninga eest hoolitsejaks ja teenis teda; aga kuningas hoidus temast. 
Adonija, Haggiti poeg, aga ülistas iseennast ja ütles: „Ma tahan saada kuningaks!” Ja ta muretses enesele vankreid ja ratsanikke ning viiskümmend meest, kes jooksid tema ees. 
Tema isa ei olnud oma eluajal teda kunagi laitnud, et ta oleks öelnud: „Mispärast sa teed nõnda?” Adonijagi oli väga ilusa välimusega; ta oli sündinud pärast Absalomi. 
Ta pidas nõu Joabiga, Seruja pojaga, ja preester Ebjatariga; ja need hoidsid Adonija poole. 
Aga preester Saadok ja Benaja, Joojada poeg, samuti prohvet Naatan ja Simei ja Rei ning Taaveti kangelased ei olnud Adonija poolt. 
Kord tappis Adonija lambaid ja kitsi, veiseid ja nuumloomi Soheleti kivi juures, mis on Rogeli allika kõrval, ja kutsus kõik oma vennad, kuningapojad, ja kõik Juuda mehed, kuninga sulased, 
10 aga prohvet Naatanit, Benajat, ihukaitsjaid ja oma venda Saalomoni ta ei kutsunud. 
11 Siis rääkis Naatan Batsebaga, Saalomoni emaga, öeldes: „Kas sa ei ole kuulnud, et Haggiti poeg Adonija on saanud kuningaks, ilma et meie isand Taavet seda teaks? 
12 Aga tule nüüd, küllap ma annan sulle nõu, et saaksid päästa oma hinge ja oma poja Saalomoni hinge! 
13 Tule, mine kuningas Taaveti juurde ja küsi temalt: Eks sina, mu isand kuningas, ole vandunud oma teenijale ja öelnud: Sinu poeg Saalomon saab pärast mind kuningaks ja tema istub minu aujärjele? Mispärast on siis Adonija saanud kuningaks? 
14 Vaata, kui sa seal alles kuningaga kõneled, tulen mina sinu järel sisse ja kinnitan su sõnu.” 
15 Ja Batseba läks kuninga juurde kambrisse; kuningas oli nüüd väga vana ja suunemlanna Abisag teenis kuningat. 
16 Ja Batseba põlvitas ning kummardas kuninga ees. Ja kuningas küsis: „Mida sa soovid?” 
17 Ja ta vastas temale: „Mu isand, sa oled Issanda, oma Jumala juures vandunud oma teenijale: Sinu poeg Saalomon saab pärast mind kuningaks ja istub mu aujärjele. 
18 Aga vaata, nüüd on Adonija saanud kuningaks ja sina, mu isand kuningas, ei tea sellest midagi. 
19 Ta on tapnud palju härgi, nuumloomi, lambaid ja kitsi ning on kutsunud kõik kuningapojad, preester Ebjatari ja väepealik Joabi; aga su sulast Saalomoni ei ole ta kutsunud. 
20 Sinu poole, mu isand kuningas, vaatavad nüüd kogu Iisraeli silmad, et sa neile teada annaksid, kes istub mu isanda kuninga aujärjele pärast teda. 
21 Muidu juhtub, et kui mu isand kuningas läheb magama oma vanemate juurde, siis jääme süüdlasteks, mina ja mu poeg Saalomon.” 
22 Ja vaata, kui ta alles kuningaga rääkis, tuli prohvet Naatan. 
23 Ja kuningale anti teada ning öeldi: „Vaata, prohvet Naatan on siin.” Ja tema tuli kuninga ette ning kummardas silmili maha kuninga ees. 
24 Ja Naatan ütles: „Mu isand kuningas! Sa oled muidugi öelnud: Adonija saab pärast mind kuningaks ja istub minu aujärjele? 
25 Sest ta läks täna ja tappis palju härgi, nuumloomi, lambaid ja kitsi ning kutsus kõik kuningapojad ja väepealikud ja preester Ebjatari; vaata, nad söövad ja joovad tema ees ning ütlevad: „Elagu kuningas Adonija!” 
26 Aga mind, su sulast, ja preester Saadokit ja Benajat, Joojada poega, ja su sulast Saalomoni ei ole ta kutsunud. 
27 Kas see on sündinud mu isanda kuninga poolt, ilma et sa oleksid oma sulastele teada andnud, kes istub mu isanda kuninga aujärjele pärast teda?” 
28 Siis kostis kuningas Taavet ja ütles: „Kutsuge mu juurde Batseba!” Ja too tuli kuninga ette ning seisis kuninga ees. 
29 Ja kuningas vandus ning ütles: „Nii tõesti kui elab Issand, kes mu hinge igast hädast on päästnud: 
30 nõnda nagu ma sulle olen vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures ja olen öelnud: Saalomon, sinu poeg, saab pärast mind kuningaks ja istub minu asemel mu aujärjele - nõnda ma teengi täna!” 
31 Siis Batseba kummardas silmili maha, heitis kuninga ette ja ütles: „Mu isand, kuningas Taavet, elagu igavesti!” 
32 Ja kuningas Taavet ütles: „Kutsuge mu juurde preester Saadok, prohvet Naatan ja Joojada poeg Benaja!” Ja need tulid kuninga ette. 
33 Ja kuningas ütles neile: „Võtke enestega kaasa oma isanda sulased ja pange mu poeg Saalomon minu muula selga ning viige ta alla Giihoni äärde! 
34 Seal võidku preester Saadok ja prohvet Naatan ta Iisraeli kuningaks! Ja puhuge sarve ning ütelge: „Elagu kuningas Saalomon!” 
35 Tulge siis tema järel üles, ja tema tulgu ning istugu mu aujärjele ja olgu minu asemel kuningas! Mina olen käskinud teda olla Iisraeli ja Juuda vürstiks.” 
36 Siis kostis Benaja, Joojada poeg, kuningale ja ütles: „Aamen! Nõnda öelgu ka Issand, mu isanda kuninga Jumal! 
37 Nõnda nagu Issand on olnud mu isandaga, kuningaga, nõnda olgu ta Saalomoniga ja ta tehku tema aujärg suuremaks, kui on mu isanda, kuningas Taaveti aujärg!” 
38 Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan ja Benaja, Joojada poeg, ning kreedid ja pleedid ja panid Saalomoni kuningas Taaveti muula selga ning viisid ta Giihoni äärde. 
39 Ja preester Saadok võttis telgist õlisarve ning võidis Saalomoni; nad puhusid sarve ja kogu rahvas hüüdis: „Elagu kuningas Saalomon!” 
40 Ja kogu rahvas läks tema järel üles, rahvas puhus vilet ja kõik olid väga rõõmsad, nõnda et maa lõhkes nende kärast. 
41 Aga Adonija ja kõik kutsutud, kes olid ta juures, kuulsid seda just siis, kui nad söömise olid lõpetanud. Ja kui Joab kuulis sarvehäält, siis ta küsis: „Mispärast kostab linnast niisugune kära?” 
42 Kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli Joonatan, preester Ebjatari poeg, ja Adonija ütles: „Tule sisse, sest sa oled tubli mees ja tood häid sõnumeid!” 
43 Aga Joonatan kostis ja ütles Adonijale: „Vastupidi! Meie isand, kuningas Taavet, on tõstnud Saalomoni kuningaks. 
44 Kuningas läkitas koos temaga preester Saadoki ja prohvet Naatani ja Benaja, Joojada poja, ning kreedid ja pleedid, ja nad panid ta kuninga muula selga. 
45 Siis võidsid preester Saadok ja prohvet Naatan ta Giihoni ääres kuningaks, ja nad tulid sealt rõõmustades üles ning kogu linn oli liikvel. See oligi kära, mida te kuulsite. 
46 Saalomon istubki juba kuninglikul aujärjel. 
47 Ka kuninga sulased tulid õnnitlema meie isandat, kuningas Taavetit, öeldes: „Tehku su Jumal Saalomoni nimi sinu nimest kuulsamaks ja tehku ta tema aujärg sinu aujärjest suuremaks!” Ja kuningas kummardas oma voodis. 
48 Kuningas ütles veel nõnda: „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes täna on andnud mu aujärjele istuja, ja et ma näen seda oma silmaga!” 
49 Siis värisesid ja tõusid üles kõik need kutsutud, kes olid Adonija juures, ja läksid igaüks oma teed. 
50 Ja Adonija kartis Saalomoni; ta tõusis üles ja läks ning haaras kinni altari sarvedest. 
51 Ja Saalomonile anti teada ning öeldi: „Vaata, Adonija kardab kuningas Saalomoni, ja näe, ta hoiab kinni altari sarvedest, öeldes: „Kuningas Saalomon vandugu mulle täna, et ta ei surma mõõgaga oma sulast!”” 
52 Siis ütles Saalomon: „Kui ta jääb tubliks meheks, siis ei lange temalt juuksekarvagi maha, aga kui temas leitakse kurja, siis peab ta surema.” 
53 Ja kuningas Saalomon läkitas talle järele ning laskis ta altarilt alla tuua. Siis ta tuli ning kummardas kuningas Saalomoni ees. Ja Saalomon ütles temale: „Mine oma kotta!” 
1. Kuningate 316 Kord tulid kaks hooranaist kuninga juurde ja seisid tema ees. 
17 Ja üks naine ütles: „Oh mu isand! Mina ja see naine elasime samas kojas. Ja mina sünnitasin kojas tema juuresolekul. 
18 Ja kolmandal päeval, kui ma olin sünnitanud, sünnitas ka see naine. Me olime üheskoos, ühtegi võõrast ei olnud meiega seal kojas; ainult me mõlemad olime kojas. 
19 Aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud. 
20 Siis ta tõusis keset ööd ja võttis minu poja mu kõrvalt, kui su teenija magas, ja pani oma sülle, aga oma surnud poja pani ta minu sülle. 
21 Ja kui ma hommikul tõusin oma poega imetama, vaata, siis oli ta surnud. Aga kui ma teda hommikul tunnistasin, vaata, siis ei olnudki see minu poeg, kelle ma olin sünnitanud.” 
22 Siis ütles teine naine: „Ei ole nõnda, vaid minu poeg elab ja sinu poeg on surnud.” Aga esimene vastas: „Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab.” Nõnda sõnelesid nad kuninga ees. 
23 Siis ütles kuningas: „Üks ütleb: See on minu poeg, kes on elus, ja sinu poeg on surnud. Ja teine ütleb: Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab.” 
24 Ja kuningas ütles: „Tooge mulle mõõk!” Ja mõõk toodi kuninga ette. 
25 Siis ütles kuningas: „Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!” 
26 Aga naine, kelle poeg oli elus, rääkis kuningale, sest ta süda põles poja pärast, ja ütles: „Oh mu isand, andke elus laps temale, ärge surmake teda!” Ent teine ütles: „See ei pea saama ei minule ega sinule - raiuge pooleks!” 
27 Siis kostis kuningas ja ütles: „Andke elus laps temale ja ärge surmake teda mitte - see seal on ta ema!” 
28 Ja kogu Iisrael kuulis kohtust, mida kuningas oli mõistnud, ja nad kartsid kuningat, sest nad nägid, et temal oli Jumala tarkus õigust teha. 
1. Kuningate 10Kui Seeba kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest Issanda nime tõttu, siis ta tuli teda mõistuküsimustega kimbutama. 
Ta tuli Jeruusalemma väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juurde, siis ta kõneles temaga kõigest, mis tal südame peal oli. 
Aga Saalomon vastas kõigile tema küsimustele; ükski tema küsimus ei olnud kuningale liiga raske, ta suutis vastata kõigile. 
Kui Seeba kuninganna nägi kõike Saalomoni tarkust, ja koda, mille ta oli ehitanud, 
rooga ta laual, kuidas ta sulased istusid, tema teenrite teenimist ja nende riietust, tema jooke ja tema põletusohvreid, mis ta ohverdas Issanda kojas, siis ta jäi otse hingetuks. 
Ja ta ütles kuningale: „See kõne oli tõsi, mis ma oma maal kuulsin sinust ja sinu tarkusest. 
Aga mina ei uskunud neid jutte enne, kui ma tulin ja nägin oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki. Sinul on rohkem tarkust ja vara kui kuulduses, mida ma olin kuulnud. 
Õnnelikud on su mehed, õnnelikud on need su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust. 
Kiidetud olgu Issand, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid, et ta pani su Iisraeli aujärjele! Sellepärast et Issand Iisraeli igavesti armastab, on ta sind pannud kuningaks, et sa teeksid, mis on kohus ja õige.” 
10 Ja ta andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ning väga palju palsameid ja kalliskive; nii suurt hulka palsameid kui see, mis Seeba kuninganna andis kuningas Saalomonile, ei toodud enam kunagi. 
11 Ka Hiirami laevad, mis olid toonud kulda Oofirist, tõid Oofirist väga palju almugipuud ja kalliskive. 
12 Ja kuningas valmistas almugipuust tugiosad Issanda kojale ja kuningakojale, samuti kandleid ja naableid lauljaile; niisugust almugipuud ei ole toodud ega nähtud enam tänapäevani. 
13 Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida ta soovis ja palus, lisaks sellele, mis temale oli antud kuningas Saalomoni jõu kohaselt; siis kuninganna pöördus ümber ja läks tagasi oma maale, tema ja ta sulased. 
14 Ja kulla kaal, mis tuli Saalomoni kätte ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda, 
Jeremija 3311 lustihäält ja rõõmuhäält, peigmehe häält ja pruudi häält, nende häält, kes ütlevad: „Tänage vägede Issandat, sest Issand on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, kes toovad tänuohvrit Issanda kotta. Sest ma pööran maa vangipõlve nõnda nagu muistegi, ütleb Issand. 
Markuse 219 Ja Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Niikaua kui peigmees on nende juures, nad ei või paastuda. 
Saalomoni tark. 1Armastage õigust, maised kohtumõistjad, mõtelge ausalt Issanda peale ja otsige teda siira südamega! 
Sest tema leiavad need, kes teda ei kiusa, ja ta ilmutab ennast neile, kes temas ei kahtle. 
Väärad mõtted viivad eemale Jumalast, ja tema võimsus, kui seda proovitakse, karistab meeletuid. 
Ei, tarkus ei tule kurikavalasse hinge ega ela patuga leppivas ihus. 
Karistuse püha vaim põgeneb pettuse eest ja jääb eemale sõgedaist mõtteist - ülekohtu lähenemine peletab tema. 
Tarkus on inimest armastav vaim ega jäta teotajat karistamata tema huulte pärast. Jumal on ju tema sisemuse tunnistaja, tema südame tõeline valvur ja tema keele kuulja. 
Sest Issanda Vaim täidab maailma, ja tema, kes kõike koos hoiab, teab, mida räägitakse. 
Ei jää varjule ükski, kes valet räägib, ja õiguse karistus ei lähe temast mööda. 
Sest jumalakartmatu inimese kavatsusi uuritakse, sõnum tema sõnadest tuleb ju Issanda ette tema eksimuste karistamiseks. 
10 Armukadeda kõrv kuuleb kõike, sosistaja nurin ei jää salajaseks.