Otsing Js 6,5;Ef 4,25;Ap 16,23-34; Jh 4,27-42
(30 vastet, leht 1 1-st)
Jesaja 6Ja ma ütlesin: "Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat." 
Johannese 427 Ja sel hetkel tulid ta jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus kõneles naisega. Ometi ei öelnud keegi: "Mis sa temalt tahad?" või "Mida sa temaga räägid?" 
28 Siis jättis naine oma veekannu sinna ning läks tagasi külla ja ütles inimestele: 
29 "Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias?" 
30 Ja nad tulid külast välja Jeesuse juurde. 
31 Vahepeal palusid jüngrid teda: "Rabi, söö!" 
32 Aga tema ütles neile: "Minul on süüa rooga, mida teie ei tea." 
33 Siis arutasid jüngrid omavahel: "Kas keegi on talle süüa toonud?" 
34 Jeesus ütles neile: "Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö. 
35 Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks! 
36 Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada. 
37 Jah, siin on tõsi see ütlus: "Üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab." 
38 Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, ja teie olete tulnud nende vaeva vilja lõikama." 
39 Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas: "Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud." 
40 Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde. Ja Jeesus viibis seal kaks päeva. 
41 Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi. 
42 Aga naisele nad ütlesid: "Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti maailma Päästja." 
Apostlite 1623 Ja kui nad olid neile palju hoope andnud, heitsid nad apostlid vangi ja käskisid vangivalvurit neid hoolsalt valvata. 
24 Niisuguse range käsu saanud, heitis valvur nad sisemisse vangikongi ja pani nende jalad pakku. 
25 Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid. 
26 Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla. 
27 Kui nüüd vangivalvur unest ärkas ja nägi vanglaukse lahti olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis end tappa, arvates, et vangid on põgenenud. 
28 Paulus hüüdis aga valju häälega: "Ära tee enesele kurja, sest me kõik oleme siin!" 
29 Siis palus valvur tuld, tormas sisse ja heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha, 
30 tõi nad välja ning ütles: "Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?" 
31 Aga nemad ütlesid: "Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!" 
32 Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas. 
33 Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad. Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed. 
34 Siis ta viis nad oma kotta, kattis neile laua ja oli ülirõõmus, et ta kogu perega oli hakanud uskuma Jumalasse. 
Efesose 425 Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed.