Otsing Js 60,2;Mt 17,1-9; 2Kr 4,6-10; Ps 54;Ilm 1,9-18
(34 vastet, leht 1 1-st)
Psalm 54Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti õpetuslaul,  
kui Siifi mehed tulid ja ütlesid Saulile: "Eks Taavet ole peidus meie juures."  
Jumal, päästa mind oma nime abil ja aja mu asja oma vägevuse varal! 
Jumal, kuule mu palvet, pane tähele mu suu kõnet! 
Sest muulased kipuvad mu kallale ja vägivaldsed püüavad mu hinge; nad ei sea Jumalat oma silma ette. Sela.  
Vaata, Jumal on mu abimees, Issand on mu hinge tugi. 
Lasku ta tulla tagasi õnnetus minu varitsejaile, oma ustavusega hävita nad! 
Hea meelega ma toon sulle ohvreid, ma tänan su nime, Issand, sest see on hea. 
Sest ta tõmbas mind välja kõigist kitsikustest ja mu silmad parastasid mu vaenlasi. 
Jesaja 60Sest vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust. 
Matteuse 17Kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja tema venna Johannese ning viis nad kõrgele mäele üksindusse. 
Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. 
Ja ennäe, Eelija ja Mooses näitasid end neile ja kõnelesid temaga. 
Aga Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: "Issand, siin on meil hea olla! Kui sa tahad, siis ma teen siia kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe." 
Kui ta alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid. Ja ennäe, hääl ütles pilvest: "See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!" 
Seda kuuldes langesid jüngrid silmili maha ja kartsid väga. 
Ja Jeesus astus nende juurde ning ütles neid puudutades: "Tõuske üles ja ärge kartke!" 
Aga kui nad oma silmad üles tõstsid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi. 
Ja kui nad mäelt laskusid, keelas Jeesus neid: "Ärge rääkige sellest nägemusest kellelegi, enne kui Inimese Poeg on üles äratatud surnuist!" 
2. Korintose 4Sest see, kes ütles: "Pimedusest paistku valgus!", on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest. 
See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist. 
Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel; 
meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku; 
10 me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus. 
Ilmutuse 1Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast. 
10 Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast, 
11 mis ütles: "Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse." 
12 Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga 
13 ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga. 
14 Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek, 
15 ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin. 
16 Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes. 
17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne 
18 ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.