Otsing Js 65,2;Rm 5,8;2Ms 15,(1-11)19-21; Hb 1,1-4
(20 vastet, leht 1 1-st)
2. Moosese 15Mooses ja Iisraeli lapsed laulsid siis Issandale selle laulu; nad ütlesid nõnda: „Ma laulan Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre. 
Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, tema oli mulle päästeks. Tema on mu Jumal ja ma ülistan teda, tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks. 
Issand on sõjamees, Issand on ta nimi. 
Vaarao sõjavankrid ja väe heitis ta merre, selle valitud võitlejad uputati Kõrkjameres. 
Vetevood katsid nad, nad vajusid kivina sügavusse. 
Issand, su parem käsi näitas oma jõudu; Issand, su parem käsi purustas vaenlase. 
Suurima üleolekuga sa rebisid vastased maha, sa läkitasid oma vihaleegi, see põletas nad kõrtena. 
Su vihapuhang paisutas vee, vallina seisis voolus, vood tardusid mere südames. 
Vaenlane mõtles: 'Ajan taga, võtan kinni, jaotan saagi - mu hing täitub sellest. Tõmban oma mõõga, oma käega hävitan nad.' 
10 Sina puhusid tuult, meri kattis nad, tinana vajusid nad võimsasse vette. 
11 Kes on sinu sarnane jumalate keskel, Issand? Kes on sinu sarnane, pühakute keskel ülistatu, kardetava kuulsusega imetegija? 
19 Kui siis vaarao hobused, ta sõjavankrid ja ratsanikud läksid merre ja Issand tõi tagasi nende peale mere vee, Iisraeli lapsed aga käisid kuiva mööda keset merd, 
20 siis naisprohvet Mirjam, Aaroni õde, võttis trummi kätte, ja kõik naised käisid tema järel trummidega ja ringtantsu tantsides. 
21 Ja Mirjam laulis neile: „Laulge Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre!” 
Jesaja 65Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes käib teed, mis ei ole hea, 
Rooma 5Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. 
Heebrealaste 1Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, 
on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu, kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on ka maailmad teinud, 
kes, olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju ning kandes kõiksust oma väe sõnaga, on pärast seda, kui ta oli täide viinud pattudest puhastamise, istunud Ausuuruse paremale käele kõrgeimas taevas 
ning saanud ülemaks inglitest, kuivõrd ta on pärinud neist ülevama nime.