Otsing Lk 19,10;Lk 15,1-3.11b-32; 1Tm 1,12-17; Ps 139;1Jh 1,5-2,6
(68 vastet, leht 1 1-st)
Psalm 139Laulujuhatajale: Taaveti laul. Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind. 
Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted. 
Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad. 
Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära. 
Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale. 
See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu.  
Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest? 
Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal! 
Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde, 
10 siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni.  
11 Ja kui ma ütleksin: "Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!", 
12 siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus.  
13 Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus. 
14 Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi. 
15 Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti. 
16 Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. 
17 Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv! 
18 Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures. 
19 Oh, et sa, Jumal, surmaksid õelad! Ja et minust taganeksid verevalajad, 
20 kes sinust räägivad salalikult, kes silmakirjaks tõstavad häält, need sinu vaenlased! 
21 Kas ma neid, kes sind vihkavad, Issand, ei peaks vihkama, ja kas ei peaks mulle olema tülkad need, kes tõusevad sinu vastu? 
22 Täie vihaga ma vihkan neid, nad on saanud mu vaenlasteks.  
23 Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted! 
24 Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele! 
Luuka 15Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama. 
Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: "Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!" 
Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna: 
11 Jeesus ütles: "Ühel inimesel oli kaks poega. 
12 Ja noorem neist ütles isale: "Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!" Ja isa jagaski varanduse nende vahel. 
13 Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult. 
14 Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema. 
15 Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma. 
16 Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle. 
17 Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: "Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga! 
18 Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, 
19 ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!"" 
20 Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud. 
21 Aga poeg ütles isale: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!" 
22 Ent isa ütles oma sulastele: "Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga 
23 ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad, 
24 sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!" Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema. 
25 Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist, 
26 ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla. 
27 See ütles temale: "Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises." 
28 Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda. 
29 Tema aga vastas isale: "Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega. 
30 Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!" 
31 Isa ütles talle: "Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma. 
32 Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud."" 
Luuka 1910 Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut." 
1. Timoteose 112 Ma olen tänulik Kristusele Jeesusele, meie Issandale, kes on mu teinud vägevaks sellega, et ta oma teenistusse pannes on pidanud ustavaks mind, 
13 endist Jumala teotajat ja tagakiusajat ja julmurit. Kuid ta on mu peale halastanud, sest uskmatuses ma tegutsesin arutult. 
14 Aga meie Issanda arm on olnud minu vastu üliväga suur koos usu ja armastusega, mis meile on antud Kristuses Jeesuses. 
15 Ustav on see sõna ja väärib igati vastuvõtmist, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast esimene olen mina. 
16 Kuid minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada kogu oma pikka meelt kõigepealt mind eeskujuks tuues neile, kes edaspidi hakkavad temasse uskuma ja pärivad igavese elu. 
17 Aga ajastute Kuningale, surematule, nähtamatule, ainsale Jumalale olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen. 
1. Johannese 1Ja see on sõnum, mida me oleme kuulnud temalt ja kuulutame teile: Jumal on valgus, ja temas ei ole mingit pimedust. 
Kui me ütleme: "Meil on osadus temaga", kuid käime pimeduses, siis me valetame ega tee tõtt. 
Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust. 
Kui me ütleme: "Meil ei ole pattu", siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. 
Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. 
10 Kui me ütleme: "Meie ei ole patustanud", siis me teeme tema valetajaks ja tema sõna ei ole meis. 
1. Johannese 2Mu lapsed, seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu. Aga kui keegi patustab, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige, 
ning tema on lepitusohver meie pattude eest, kuid mitte üksnes meie, vaid ka terve maailma pattude eest. 
Ja sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema käske. 
Kes ütleb: "Mina tunnen teda", aga ei pea tema käske, see on valetaja ja temas ei ole tõde. 
Kuid kes peab tema sõna, selles on tõesti Jumala armastus saanud täiuslikuks. Sellest me tunneme ära, et oleme temas. 
Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud.