Otsing Ps 140,13;Lk 6,20;Ef 4,1-7; Hb 12,1-11
(20 vastet, leht 1 1-st)
Psalm 14013 Ma tean, et Issand ajab viletsa kohtuasja ja teeb vaesele õige otsuse. 
Luuka 620 Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: „Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik! 
Efesose 4Mina, kes olen vang Kristuse pärast, kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud, 
kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides armastuses, 
ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust. 
Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest; 
üks Issand, üks usk, üks ristimine, 
üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees. 
Ent igaühele meist on antud armu Kristuse kingi kohaselt. 
Heebrealaste 12Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu! 
Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele. 
Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. 
Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes! 
Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib! 
Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.” 
Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata? 
Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad. 
Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada? 
10 Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise järgi, aga tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest. 
11 Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.