Otsing Sk 13,9;Rm 5,3-4;Lk 22,14-20; Jh 6,16-21
(16 vastet, leht 6 1-st)
Sakarja 13Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: „See on minu rahvas.” Ja tema ütleb: „Issand, minu Jumal!”” 
Luuka 2214 Ja kui tund tuli, istus Jeesus maha ja apostlid koos temaga. 
15 Ja ta ütles neile: „Ma olen südamest igatsenud seda paasat süüa teiega enne oma kannatamist, 
16 sest ma ütlen teile, ma ei söö seda enam, kuni kõik on läinud täide Jumala riigis.” 
17 Ja ta võttis karika, tänas ning ütles: „Võtke see ning jagage eneste vahel! 
18 Sest ma ütlen teile, mina ei joo nüüdsest peale viinapuu viljast, kuni Jumala riik on tulnud.” 
19 Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!” 
20 Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse. 
Johannese 616 Aga õhtu jõudes läksid Jeesuse jüngrid alla järve äärde 
17 ja astusid paati ning sõitsid teisele poole järve Kapernauma. Oli juba läinud pimedaks, ja Jeesus ei olnud ikka veel tulnud nende juurde. 
18 Ka puhus tugev tuul ja pani järvel tõusma kõrged lained. 
19 Nad olid nüüd sõudnud umbes kolm-neli miili, kui nägid Jeesust järvel kõndivat ja paadi lähedale jõudvat, ja nad lõid kartma. 
20 Aga Jeesus ütles neile: „See olen mina, ärge kartke!” 
21 Siis nad tahtsid ta paati võtta, aga kohe jõudiski paat kaldale, kuhu nad olid tahtnud sõita. 
Rooma 5Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, 
kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse.